Oli hästi - hästi mõnus 1. advendi õhtupoolik. Kohtusin üle mitme aja Pillega ja käisin ka Luguteatris.
Seni, kuni ootasin Pillet Dorpati restoranis, olin üksinda. (Lihtsalt lasin Liisal mõni tund vaba olla.) Tajusin, et tahan mõnikümmend minutitki keset Tartut omaette olla. Seda ma ei saan eriti harva. (Kui Pille abistaja oli, oli meil sageli arutluse all minu omaette olemise saamine väljaspool kodugi...)
Niisiis, nautisin lattet ning mõtlesin häid mõtteid. Kõik halvad mõtted suutsin unustada.
Baaridaam (või kuidas iganes teda nimetada...) oli ime kena. Tõi latte lauda. Pani suhkur sisse küsides, palju soovin. Segas. Pistis joogikõrregi ilusti klaasi. Tipp teenindus! Kuigi mujal polegi ma üksi jäänud istuma laua taha, seetõttu ei olegi sellist toredat teenindamiskogemust.
Lõpuks käisin ka Dorpatise inva-wc´ski. Minu meelest Tartu linna üks paremaid, kihvtim ja mugavam inva-wc. Vähemasti minu jaoks. Mul tuli meelde, kuidas 3 aastat tagasi bussijaama wc - tädi soovitas, et minge sinna, on ilus ja hea... :)
Ma tõesti polnud Dorpati Hotelli poolele sattunud enne tänast.
Ja Luguteatris sain veel kinnitust omas loos, et kõige tähtsam ja vajalikum olen MINA ISE iseendale :) Olin kahtlema löönud neil päevil, kas mind ongi vaja kellegile ... Unustasin, et iseendale on mind vaja...
Selleks, et jälle tasakaalu leida endas oli mul vaja tänast õhtut :)
Et jälle naeratada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar