Mina olen sinu sõber

Päeval oli lauatelefoni helin. Ükskord kuus ikka lauakas heliseb!!!
"Kas Tiiat saab sel numbril?"
"Jaa. Ma olengi..."
"Kas Tiia tõesti kuuleb?"
"Jaa."
"Teie mind ei tunne, aga ma olen sinu sõber. Sain täna teilt jõulukaardid..."
Helistaja oli hästi sõbraliku häälega vanem proua.
Sjkkirjastusel käib taas 2. novembrist jõulukaartide kampaania. Just täna hommikul sain teada, et see aasta on olnud positiivne tagasiside me maalimisühingu jõulukampaaniale. Nagu alati ma ei piilu kommentaaridesse ega süvene millegisse. Sest me kunstnikud ja kirjastused teevad ainult oma tööd. Selle aasta kaartide komplekte võite näha ja ka tellida sjkkirjastuse lehelt .
Tagasi tulles telefonikõne juurde, siis proua ei suutnud kuidagi mu vanust ega sedagi, et elan üksinda... Mitu korda küsis üle :) Ma ei imesta aga millegi üle! Noo, ma ju näen tibilikult noorem välja! Ja see, et ma üksi hakkama saan, on paljudele arusaamatu - siingi tegelikult pole midagi ebanormaalselt... Vaja vaid mind natu tunta, et hakata arusaama.
Igatahes proua soovis mulle palju ilusaid joonistusi ja lubas veel mulle kirjutada... :)

Heade inimeste sõber olen minagi alati sõber ;)