Teisipäeva õhtul Lille majas Joeliga ehk onju kaks erilist inimest, kuid samas tavalist inimest. Muide, Lille maja rahvas rääkis tallegi seni, kuni mina varbaga näppisin pöidlaklaverit, et olen hea ja kuulus (seda ma veel ei ole) kunstnik, kes maalib varvastega.
Mina uue isikliku abistaja Liisaga Zavoodis teisipäeval.
ZAVOODIS. Kes vähegi "korralik ja teadlik" on, see teab, mis koht on Tartus ZAVOOD!!! Mina tean Zavi 10 aastat ja minu/Laura selja taha jääb laud, mille taga on olnud vapustavad elamused aastate jooksul. Raud luukere meeldib mulle kohustavalt.
Kui sattute Tartu, siis ühe Tartu õhu leiate Zavoodis!!! :D
Ja vaadake mu teisipäevast ja tänast nägu ja eriti kulme :):P Kuigi teisipäevalgi oli mul meicap, kuid mitte nii põhjalik, kui täna. :D Seega, naised hoolitsege enda eest - ärge kartke kosmeetikut!Mina olen kartnud ilusalongi minna ja seda päris tõsimeeli. Olen siiski puudega ja kõik muu... See on muidugi valehäbi.
Sest
olen lihtsalt NAINE, kellele on tingimusteta iluravi või parem veel ilukunst lubatud.
Kui hommikul olin kuidagi iseenda sees pahur, siis nüüd õhtul olen suht rahulikkus - mõnusas - heas tujus. Mõistsin, et elan iseenda elu ja need, kes sellest aru ei saa, on oma probleemidega ning elavad oma elu. Ja nii ongi!
Üks väike seik Werneri kohvikust, kus käisin täna arvatavasti esimest ja viimast korda. Nimelt oli pissihäda ja me ei leidnud kuidagi wc-d, Liisa küsis siis. Vastuse sai nipsakalt: minge trepist alla. Väga tore - KEERDTREPP. Okei, Liisa võttis mind sülle, saime hakkama. Liisale esimene tuleproov, mille läbis edukalt!!! Lisaks keerdtrepile kõigus wc-pott, kruvi lahti põrandas ja ühes kabiinis ei põlenud tuli.
Muidu Werneri kohvik nagu kohvik ikka. Mingit eriti sümpaatset muljet ei jätnud mulle...
Jõime kohvi ja teed Ragnega.
Nägin üllatavalt Erikatki, pisut hiljem ka Maarikat. :D :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar