Tuba on hubane. Täpselt nii nagu sügisõhtul olla võib... Naabrimammi tõi sületäie sügislilli. Ei liialda. Mahutasin - jagasin lilled vaasidesse.
Lõhkusin ühe vana vaasi veel. Kobajalg selline!!!
Kilde oli suht palju. Seega peaks olema õnne kui palju, kuid... Õnne pole ju... Või siiski on...
Tutvusin Mäksa valla arengukavaga 2009 - 2026. Vahetasime seejärel vallavanema Margusega emaile. Huvitusin IAT-st. Lühidalt: IAT jätkub kindlasti. Loodan ja küllap valdki loodab, et IAT areneb samuti.
Ma elan vist parimas KOV-s :) Eestis. IAT suhtes küll.
Huvitav - huvitav, millal paljud teised kov-d mõistavad, et IAT on vaieldamatult üks parim viis mõnele (loodetavasti paljudele) puudega inimestele elukvaliteedi muutmisel paremaks ja iseseisvusele? Samas olen aga veendunud, et iseseisvus algab siiski puudega inimesest endast! Üksnes teenus ei suuda veel (puudega) inimest iseseisvalt elama panna... Kahjuks on see nii!
Hetkel aga puudub mu toakeses see miski, et olla rahulolev. Või on see, et alati võiks parem ja õnnelikum olla...
Ma ei tea...
Nukker on kuidagi...
Armastust võiks rohkem olla...
Rahulolematus on vist ka kindlasti iseseisvale elule omane :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar