Täna oli sügiselõhn õues! Mõistusesse ei mahu, kuhu suvi jäi... Isegi päriselt päevitada ei jõudnud... Päh - päh!!!
Nüüd tuleb kiire - kiire nädal. Kõik päevad ja tunnidki on juba kinni... Tegelikult kihvt ju! Mulle meeldib meeldiv möll kõigele vaatamata :) Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Enamus maale sain viidud Lillemajja. Suhteliselt hea ja mõnus oli eile ja täna vaadata omaenda maali hunnikut. Peaaegu kõik maalid, mis saan panna näitusele, on 3...4 aastat vanad nö mu esimesed maalid. Nägin omi paljusid vigu... ja vastupidi, oma arengutki... On neid pilte, mis maaliks hoopis teisiti, paremini...
Kuid
iga pilt on hetk. '
Hetked ei tule iial tagasi ega kordu.
Kunst üleüldse on hetk.
Ka kirjutamisi uuesti lugedes on sageli tunne, et mis ometi olen kokku kirjutanud - see ei kõlba kuhugile... Võib ju uuesti ja uuesti kirjutada, kuid need uued kirjutamised on neist hetkedest, mis olid neid kirjutades.
Elatud hetked jäävad ju samaks, nagu nad olid siis... Elades... Uusi hetki saab parandada, muuta ja nii edasi...
See on ainult positiivne.
Vastasel korral elu ja kunstki seiskuks.
Loodetavasti saan valmis ka parima ja uuema maali. Praegu parima. Mulle küll tundub, et maal pole pooltki nii hea kui tahaksingi... Aga nii võiksin teha eluaeg üht ja sedasama maali - sel ei ole ju ka mõtet.!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar