Jess - koolituse exam ka tehtud :D :P

Sain just vastukaja oma mini - kiiirkoolitusele. Kaupolt otseloomulikult. Niisiis, prognoos koolitajaks saamiseks on mul väga hea :) Sest esimese koolituse tegin lahedalt ja vabalt. (Iseenda sees olin küll jube pinges, kuid hea, kui see üleüldse välja ei paistnud.)
Parimat hinnangut ei saagi vist olla. :)

Mammagi jagas vastukaja. Ta polnud kuulnud kunagi varem mind nii hästi rääkimas kui neljapäeval. Mamma soovitus: lase edasi samas vaimus :)

Eks ma siis püüan!
Unistused lendlevad edasi!
Kunsti loomises!
Koolituste tegemistes!
Ja mine tea kus iganes...

Ja argipäevade probleemid ei saa takistada unistuste lendlemisi.

Minu 1. näituse pildid

Mõtlen, kas olen ikka kunstnik... :):P

Leena Helsingist ja Ly sjkkirjatusest õnnitlevad

Mellaga ehk kaks kunstniku

Ülejäänud pilte võite vaadata mu kodukalt :) Pilte tuleb kindlasti juurde...

Eilsest sai selle suve päev

Niisiis - näitus on Lille Majas on avatud. :) Jääb avatuks kuu ajaks.

Kaks viimast päeva olid uskumatud unenäod. Praegu olen lilleaia - toas ja tunnistan, et see uskumatus oli siiski päriselt, mitte unenäos. Ma ei mäleta enda toas nii palju lilli nagu praegu on.

Mul ei ole sõnu, et kirjeldada minu enda tundeid eilsest päevast Lille Majas.
Kohal olid mulle väga tähtsad inimesed: mammast Leifini ja Leenani Soomest. Nende vahele mahtusid päris mitmeid mulle kalleid ja tähtsaid inimesi.

Kontserdi ajal olevat istunud välissaalis 75 inimest nii Lillemajast kui lihtsalt kellegi tuttavat kui minu sõpru. Ragnar olevat ühel hetkel inimesed üle lugenud. Samas usun, et mõni hetk võis kontserdil osaleda rohkemgi inimesi. Paljud jäid kuulama tänaval möödudes Lille Maja aiast.

Näituse avamine viibis, kuna pooled maalid otsustasid eilse hommikuks seinalt põrandale kukkuda. Küllap maalid on harjunud põrandaga :P Kuid meie seltskonnal puudus näituse ülespaneku kogemust. Kindlasti andsime endast parima. Apsakaid juhtub ja neist õppime!

Mini - kiirkoolitus läks minu enda meelest suurepäraselt. Mu sees oli küll väga värinad. Grupiringis istus ju Kaupogi, kuid nägin silmanurgast, et ta nägu lõi särama mõnel olulise mõte juures. Seega usun, et temagi jäi mu koolitusega rahule nagu teised grupis osalejad. Vähemasti mina sain kinnitust, et koolitaja tööd on mul täiesti võimalik teha :)

Kes soovib nüüd mu Unistuste Lendlemiste koolitust siiski näha - palun, minu uksed on avatud ;)

Need väga - väga paljud head ja imelised sõnad ja mõtted, mis eile öeldi minule, jäävad alatiseks minuga.
Mul oli neid kuulates siiski natuke kõhe - sest mina olen tavaline naine, kes püüab lihtsalt südamega teha asju ja jääda iseendaks. Ma ei ole imeline :) Ise arvan küll nii.

Tore oli näha kukupaid Tupsuga :)

Tegelikult mul on kõik virr - varr segi veel :)
Pean tundeid ja elamusi ja kümneid kallistusi pisut veel seedima :)

Tore oli näha, kuidas sain noortele omaks. 11 a Alvar olevat täna hommikul kell 9 Lille Majas olnud ning küsinud : "Kuna Tiia tuleb?" Lõpmatult soe tunne tuli lugedes Helena emaili Alvari ootamisest.
Kohtusin Alvariga üleeile. Alguses hakkas haletsema, et pean ratastoolis istuma. Siiralt. Lapselikult. Siis küsisin, kas tahaks ratastoolis istuda - see pole ju hull. Ainsa hetkega sain endale uue noore sõbra :) Eile praktiliselt päev otsa jooksis Alvar mul taga. Abistas ka. Abistamine tuli kuidagi iseeneselikult ja siirusega. Ja siis, kui näitasin, kuidas jalaga maalin, läks poiss eriti põlema :)
Einoh, keerulisi lapsigi on võimalik teistpidi maailma nägema panna :)

TAHAKSIN KÕIKIDELE, KES EILE MINUGA OLID VÕI MULLE MÕTLESID, TEHA SUURE KALLISTUSE JA ÖELDA AITÄH! Eriti suur aitäh Margot, Helena ja Ragnar!

Loodetavasti varsti näete UNISTUSTE LENDLEMISE piltegi!

Üks küsimuste küsimus Viljandi inva-wc´st ja...

Käisime reedel Margotiga Viljandi bussijaama/kaubanduskeskuse inva-wc´s. Uksel sild, et võti kõikide poodide kassas.
Saime võtme.
Aga inva-wc oli hoopis töötajate wc :D
Valamu kohal hoiatus kogunisti: "ÄRA VALA KOHVIPAKSU KRAANIKAUSI!" Mõtlesin tükk aega, millal olen inva-wc´s kohvipaksuga tegelenud :D:D:D
Loomulikult olid kõikvõimalikud koristusvahendid ja -masinadki.
Siis tuligi meil Margotiga küsimuste küsimus: kas siin töötavad kõik puudega inimesed või ei olegi puudega inimesed nii kesksoost, et ta vajavad omaette wc-d, vaid saavad käia vabalt töötajatele kohandatud wc´s?!
See viimane pool, kui vastus oleks positiivne, meeldiks mulle eriti.
Siiski avalik käimla ei tohiks olla koristusvahendite ladu. See häirib nii või teisiti mind.

Ja peegel õigele kõrgusele igas wc-s!!!

Eeskujuks olgu Olustvere Lossi wc peegel :) :):)

Neljapäevast, 27. augustist

Tuletan meelde, et juba sel neljapäeval hakkavad Unistuste lendlemised. Sellega seoses soovin teada, kes tuleb ööseks minu juurde edasi unistama :)

Kirjutage tiia@lux.ee :)

Ootan :)

Ei ole kadunud!!!

Olin sel nädalavahetusel Olustveres. Psühhodraama konverentsil.
Mul on tõeliselt hea meel, et viimasel hetkel otsustasin siiski minna. Teadsin konverentsist maikuust, kuid vahepeal peaaegu loobusin minemisest...

Söökla oli üks suur üllatus!!! Veneaega meenutas ja kohvitass maksis näiteks 5 eeku! See kohvitassi hind on midagi sellist, millega ikka naljalt kokku ei puudu...

Taaskord sain kinnitust, et tahan kord olla hea nõustaja ja koolitaja!

Mõni hetk näete mõnd piltigi Olustvere mõisast.

Hetkel olen väsinud.

Usun, et hea üllatustega nädal on ees... :)

:):):)

HEAD TAASISESEISVUSMISPÄEVA!

Oh, sa aeg!

Täna oli sügiselõhn õues! Mõistusesse ei mahu, kuhu suvi jäi... Isegi päriselt päevitada ei jõudnud... Päh - päh!!!

Nüüd tuleb kiire - kiire nädal. Kõik päevad ja tunnidki on juba kinni... Tegelikult kihvt ju! Mulle meeldib meeldiv möll kõigele vaatamata :) Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Enamus maale sain viidud Lillemajja. Suhteliselt hea ja mõnus oli eile ja täna vaadata omaenda maali hunnikut. Peaaegu kõik maalid, mis saan panna näitusele, on 3...4 aastat vanad nö mu esimesed maalid. Nägin omi paljusid vigu... ja vastupidi, oma arengutki... On neid pilte, mis maaliks hoopis teisiti, paremini...
Kuid
iga pilt on hetk. '
Hetked ei tule iial tagasi ega kordu.
Kunst üleüldse on hetk.
Ka kirjutamisi uuesti lugedes on sageli tunne, et mis ometi olen kokku kirjutanud - see ei kõlba kuhugile... Võib ju uuesti ja uuesti kirjutada, kuid need uued kirjutamised on neist hetkedest, mis olid neid kirjutades.
Elatud hetked jäävad ju samaks, nagu nad olid siis... Elades... Uusi hetki saab parandada, muuta ja nii edasi...
See on ainult positiivne.
Vastasel korral elu ja kunstki seiskuks.

Loodetavasti saan valmis ka parima ja uuema maali. Praegu parima. Mulle küll tundub, et maal pole pooltki nii hea kui tahaksingi... Aga nii võiksin teha eluaeg üht ja sedasama maali - sel ei ole ju ka mõtet.!

Kahvlilend!!!!!!!!!!!!!

Tegime Margotiga kartulisalatit. Vajutasime keedetuid mune kahvliga katki - ja äkki lendasid kahvlitükid laiali!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ausõna, kahvel murdus kümneks tükiks. Murdus platsmassist saba juures.

Seda nalja nägin mina küll esmakordselt elus.

Huvitav,
mida toovad kahvlikillud?! :D:D:D

Minu elureegel

Ma EI TOHI iialgi tunda head tunnet, et kõik lõppude lõpuks laabubki.

Siis jäävad järele pisarad ja südamevalud.

Aga nii hea oleks vahetevahel siiski elada teadmises, et kõik ongi ok - mitte ainult teha nägu, et on ok...

Kuid...

Kutse kõikidele siiagi

Oled oodatud

minu Unistuste lendlemisele päevale

27. augustil 2009

kell 14.00

Lille Majas Tartus, Lille 9

Päev on pühendatud

isikliku abistaja teenusele ja iseseisvuskunstile.

Unistused lendlevad õhus:

14.00 Teretamine

15.30 Mini - kiirkoolituses Unistuste lendlemine

16.45 Näituse avamine

18.00 Kontsert

......... Lihtsalt suur trall

Sellega ei pea unistuste lendlemised lõppema, vaid vastupidi hoopiski -

võivad ja peavad jätkuma kus iganes

Täpsem inf minult tiia@lux.ee

Päris tõega varvastega, mis tossudes :)

Täna nägin siis esmakordselt Lille Maja. Seest poolt. Nägin esmakordselt oma esimese näituse saali, mis lõhnas värske värvi järele.
Kuidagi hästi hea ja kummaline tunne oli, kui Helena, Ragnar ja teised küsisid minult, kuidas ja mida mina soovin :) Mul ei ole ju näituse tegemise kogemust, olen ju võhik selles suhtes :) Õnneks meil saab olema väga hea kooskõla ürituse ja näituse korraldamises. :) :) :)

Ja mu esimene maal on juba Lille Majas hoiul :) Nii tore!!! Teised on mul veel kodus ja Eestimaal laiali ... Enne Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühingut sai mitmeid töid inimestele antud. Momendil tegelengi maalide tagasi laenamisega näituse jaoks. Kaupo toimetas oma (minu) maali ise Lille Majja. :)
Loodan, et järgmine nädal enam - vähem kõik maalid Lille Majja viia.

Lille Maja rahvas on armas ja kihvt. Praktikant - noormees küsis silmade särades, kui Helena näitas mu maali juba sealse rahvale:
"Kas sa tõega maalid varvastega?"
Ma naeratasin.
Helena: "Tõega!"
Üks Lille Maja daam: "Päris tõega varvastega, mis tossudes!" (Mul olid täna tossud jalas.)
Hästi lahe oli vaadata noori, kuidas nende silmad lõid särama. Uskumatusest. Imetusest.

Kahjuks, Lille Maja inimesi nimed on veel sassis. Luban, et nimedki saavad ürituseks selgeks!

Jäin mõtlema, et Lille Maja on hästi minulik koht ürituse läbiviimiseks. Mind ei hirmutanud trepid. Igapäevases elus puudun koguaeg kokku treppidega. On noortelik. Minu igapäevane elu on nooruslik.

Muide, 2012 aastal lubati Lille Majale lift ehitada :)

Hätta igatahes me seal ratastoolidega ei jää, kui keegi veel 27. augustil peale minu ratastoolis. Olen kindel, et abivägi olemas! Täna oli isikliku abistaja Margoti isiklik abistaja Ragnar,kes liikus minuga treppidel :D

Niisiis, UNISTUSTE LENDLEMINE tuleb täie hooga :)

Oh, uudisimulik nõmedus!!!

Sisenesime buss nr 6. Oli superlux madal buss. Sättisime ühe vana daami kõrvale, kes äkiliselt küsis Margotilt:
"Kas tal oli insult?"
Plahvatasin naerma.
Nii nõmedat küsimust polnud ma ammu kuulnud... Sry, kuid see oli nõme!
Margot ei kuulnud küsimust. Tegeles ratastooli sättisime veel...
Vastasin ise vana daamile naerdes: "EI!!!"

Margot küsis pärast minult üle, mida daam küsis ning lubas ise järgmine kord vastu küsida, kui keegi veel diagnoosi uurib: "Kas tal on suguhaigust olnud?!"
MINA LUBAN KA sellist vastuküsimust esitada :D Nõmedusele võib ju vastada nõmedalt!!!

Issanda loomaaed on ikka tõega suur :D:D:D

MIS TÄHTSUS ON DIAGNOOSIL KUI INIMENE SÄRAB JA ELAB OMA ELU...

Juhtub igasugu üllatusi:)

Tartus asjaajamiste päev. Asjaajamiste viimasel hetkel juhtus üllatus. Positiivne üllatus. Ja kui arvestada, et kohvijoomine "Suudlevates tudengites" oli ka asjaajamine, siis - kui läksin WC-sse (teadsin ammuilma, et WC koht on natuke halvem), ilmnes, et seal on nüüd ka täiesti ligipääsetav inva-WC, kuskil tagaruumides. Mind juhatati ilusti-kenasti sinna. Öelge veel, et see ei ole üllatus.

Ja veel - küll on hea, et mõni inimene mõnda sõnumit mobiilist ära ei kustuta, nagu mina aeg-ajalt teen:P. Mõni sõnum võib mõnda hinda tunduvalt vähendada.

Tänane päev on üldse üllatuste päev - väikeste ja suurte. Aga päev jäi jälle lühikeseks:P.

Teadmine on parem kui teadmatus

Jah, teadmine on parem kui teadmatus!!!
Teadmine võib - olla küll raskem kui teadmatus, kuid palju parem. :)

Äh,
praegu oli kummaline moblakõne, naishääl küsis: "Kas proua Tiia Järvpõld?"
"Jah."
Sealt poolt katkestati kõne.
Number oli salastatud.

Teadmatus taas!!!

Ja mõtelõng kaduski...

Leitud lõik

Võib - olla siin , Hispaanias elava kunstniku Monica jutus on midagi, mida tasuks meelde jätta. Vähemasti minul kui tulevasel kunstnikul...

Selle lõiku saadeti mõned head päevad tagasi. Tuhnisin postkastis. Leidsin taas. Kuulasin uuesti.

Multikad aitavad...

... sügistunde vastu.
Vist.
Avastasin täna x hetkel, et mu hinges on kuidagi tuttav sügisrahutus, siis vaatasin vene multikaid. Sügisrahutus läks meelest. Kuid meenus nüüd taas, kui hakkasin blogima, miks multifilme vaatama hakkasin...

Ei taha veel sügisrahutust. Ei ole veel õige aeg.
Suvi on alles pooleli :)

Kuigi akna taga juba hämar.
Tänavatuled põlevad juba nädala. Juunist ei põlenud akna taga ühtki tuld...

Päevad võiksid pikemad olla!!!

Täna ei jõudnud eriti mitte midagi teha!
Plaanisin küll täistööpäeva teha. Olgugi, et laupäev ja puha. Tahtsin tegeleda saja teise asjaga, kui tehtud sai kümme hoopis teist asja :D

Olgu mis on, kuid...

... elu on lihtsate asjade mõistatus.
Mõnikord.

Naeratada või mitte
Rääkida või mitte

Või teha nägu, et kõik ongi OK...

Nii vähe on õnneks vaja...

Õnneks on vaja ainult ühte asja - või siis kahte. Omaenda lapse kallistust ja uusi kingi, mida olen himustanud maikuust saadik. Ja siis tulebki õnn minu õuele:)

Tõesõna - ma olen täna nagu seitsmendas taevas.

Need armsad inimesed, kellest ma blogisin, käisidki mul kodus. Silver, Ketu ja teised. Ma usun, et teate, kes on Silver. Rohkem ma ei kommentaari:)

See buss, millest Margot maha jäi, tuli tegelikult ikkagi, aga oli marsakas ja arvas, et on OK peatuses mitte peatuda. Üks tüdruk oli oli ükskord täpselt samamoodi maha jäänud. Noojahh - see on meie bussiliiklus.

Praegu olen otsaga linnas laiamas. Tundsin, et täna ja praegu ei suudaks ma üksi kodus kükitada. Tahtsin oma õnne jagada !!!

Aeg panebki kõik paika:)

1. üllatus täna

Margot tahtis tööle tulle uue 9.15 bussiga. Nii me eile leppisime kokku. Ta ootas omas peatuses nagu alati. Ei läinud bussijaama. Oma peatus on ta kodu lähedal. Ja meile vaja minevad bussid peatuvad seal alati.
Mida ei tulnud täna - oli loomulikult buss!!!!!!!!

See sama uus mingi OÜ buss, mida ootasime Sandraga kuu tagasi Vana - Kastres ning siis jäi ka tulemata...

Valla infolehes ja bussireisid.ee-s on see bussiliin täiesti olemas.
Minu meelest algus ja lõpppeatuse kellaajad kuidagi ei klapi, kuidagi väga väikeste kellaaegadega on peatuste vahed...

Loodame Margotiga, et ta jõuab järgmise bussiga tööle ning enne, kui tulevad uued üllatused täna :)

Maasika alla kukkumise päev

Oli suht vahva päev, kuigi muutsin käigu pealt tänaseks plaane... Väga armsad inimesed lubasid tulla läbi, kuid auto otsustas neil vist teisiti. Nagu elus ikka: kõik ei lähe nii nagu soovid!!!
Kuid jõudsin imekiiresti teha igasuguseid ettevalmistusi ja endale ka ootamatuseid :D Näiteks linna asemel leidsin end metsast. Leidsime Margotiga veel minu sületäie seeni. Kuna meil polnud mitte millegi sisse seeni korjada - me ei läinud ju seenele, vaid jalutama - siis võttis Margot enda kampsuni ning korjasime kampsu peale, mis oli mu põlvedel.
Homme saab seenekatset!!!
Üldse oli päev naljakalt kreisi. Taldrek ja maasika - nagi lendas :):):) Ühesõnaga oli kõigele vaatamata nauditav suvepäev.
Seda enam, et ma ei olnud poolteist nädalat õues käinud...

Loodan väga, et homme päev tuleb samuti üllatusi rohke ning äkiliste heade muutustega :D

Vahelduseks võib ...

olles võtnud teatavaks

kõik selle, mis ei kõlba

mitte kuhugi

tohib võibolla lõpuks

või vahelduseks

ka natuke rõõmustada

heade asjade üle

(Katre Ligi, Suhtumise küsimus II)

Täna võib rõõmustada heade asjade üle.

Väikeste heade asjade üle.

Või mõni neist ei olegi nii väike :)

Hommikupoolikul tegin Margoti abiga elamises suvise suurkoristuse. Hea ja lahe on olla nüüd!

Õhtupoolikul laususin sõnu, mida saab vaid kord elus esimest korda lausuda :) Neid sõnu saab küll ehk mitmeid kordi öelda - kuid ...

Olen lihtsalt õnnelik.

Olles võtnud ammugi teadmiseks, et jama on rohkem...

Tikriuputus ja ...

Puhastasin praegu jälle sama palju tikreid nagu eile... Homme vist tuuakse jälle... Ma ei ole elu sees nii palju tikreid näinud, ammugi puhastanud... Ma ei saa öelda ka "ei", sest mammil on vaja seda tegevusrõõmu, et tuua :) Mine tea, kui kauaks tal seda rõõmu veel ongi...

Hakkan uneski tikreid nägema :D
Surnd olen niikuinii neist :D

Aa august saab olema keeruline ja põnev. Loodetavasti häid üllatusi tulvil!!!