Pidu, pidu, pidu ja üks suur seiklus

KÄITUD :)
Esimest korda elus Tantsu- ja Laulupeol. Nüüd olengi vist rohkem eestlane :);):P
Kuidas kokku võtta... VÕIMAS. Tõesti võimas!
Tantsupidu pole tv-s pooltki selline nagu kohapeal näha! Mul oli lõpp hea koht ka lõppkokkuvõttes. Oli küll seisukoht müüri juures/taga, kuid nägin üle müüri jube hästi, kuna Siki laenas mu pepu alla oma seljakoti. :D Aitäh Sikile kõrgenduse eest!!!
Kahju, et Laulupeo ajal sadas. Lõpuks saime Helenaga lõpp märjaks. Koju (Helena ema poole Vana - Lasnamäel) jõudes tilkusime :) Oli küll keep ja vihmavari, kuid Lauluväljakul ikka ühe käega ratastooli ei lükka. Seni kuni ajasime Helenale ka keepi taga ja leides õige müügikoha, kus pidulikult öeldi: "otsas", sai Helena aina vihma... Tegelikult sooja tuppa jõudes keskööl olime õnnelikud. Tegime rohelist teed ja ajasime veel paar tundi juttu.
Ei olnud Helenaga (nr 1) aasta teineteist näinud.
Rongkäiguski möllasin ja kisasin ja elasin kaasa koos Helenaga. Täiesti puht kogemata. Luise lihtsalt keeldus jala minema Lauluväljakule, ta oli ainus inimene, kes tõesti ei saanud peo rõõmumöllust aru, mis mind hämmastas ja kurvastas. Olin läinud siiski peole sellesks, et peost maximaalselt osa saama. Sandra ei saanud koguaeg minuga olla, sest ta kandis lipu, mis oli lahe :)
Nii ma siis kõlasingi Helenale, kus ta on. Pidime niikuinii sõbrannadena Laulväljakul kokku saama. Minu õnneks oli ta rongkäiku vaatamas ja oli kuidagi just üksi jäänud. Tormasin siis kohe Helena juurde Tallinna Ülikooli lähedal. Ja meil oli hästi lõbus! Rallitasime trammiteel ja Pirita sõiduteel jooksime keset teed, ikka rongkäigu kõrval. :D Hüüdsime jne jne. Helenal oli lipp, millega korda mööda vehkisime, isegi mina käega ja muidu oli lipp ratastooli küljes lehvimas. :ÖD
Kahjuks täna ei käinudki enam Laulupeol. Meil Helenaga mõlemal süda tilkus verd, kuid Helenal lõppes tänasega puhkus ning pidi tulema Tartusse.
Tulin Helenaga ka Tartu ja koju.
Ja RONGIGA :D Mina polnud vähemasti 8 aastat rongiga sõitnud - mul oli jess :)
Raudteejaamast tõid mind koju Helena sõbrad. Aitasid vagunist tõsta. Ilusti saime hakkama.

Muide, reedel Tallinna sõitsime läbi Jõgeva kahe autoga. Jõgeval saime Sandraga ühes laagris olla, seni kuni teine autojuht Kuldar stardis.

Ise mõtlen nüüd siin, kui ma ei jäänud nii üritusel isikliku abistajata hätta, siis... Ilmneb, et mul polegi füüsilisi takistusi olemas :) :) :) Võib - olla oli seekord tõepoolest esimene kord, kus isiklik abistajale ei teinud ma leebelt järele andmisi. Püüdsin end bossina rangemalt kehtestada. Tihtilugu loobun ... et teha teistmoodi, kuid seekord ma ausalt ei oleks viitsinud oodata järgmist Laulupidu - liiga pikk aeg oleks olnud :D :P Aga nüüd olen rahul ja õnnelik, et olen ära käinud ja eile maximaalselt!!!

Ja veel, nii tore oli Lauluväljakul kohata blogi lugejat Tiinat, keda mina ei olnudki näinud ega tundnud ja kes ütles mulle ise "Tere!". Väga armas oli kohata ka selliseid sõpru!

Loodan, et mõne päeva pärast saan Sandralt piltegi...