Viimased paar nädalad on olnud nagu hea - halva võitlus.
Mulle tundub juba, et kui head nagu üle liia saab, siis hakkab nagu kuri võim tegutsema. Kuri võim möllab täiega, kuid talle jäänud praegu väike, kuid oluline mängumaa... Ei saa ju nii olla, et halb halvab kogu hea.
Ma lihtsalt ei lase sel juhtuda.
Nõnna võimas kurjus ka ei ole. Hea võidab ju alati!
Selle nädala parim äkiline siiras küsimus on kindlasti naabrimammilt: "Tiia, kuna kavatsed abielluda?"
Jaa?
Nagu vabatahtlikult sunniviisiliselt ei - tea - küll - kellega abielluma :D
Ei, tänan väga, see EI lähe kohe mitte!!!!!!!!!!
Kuid,
mulle meeldis küsimus oma jaburuse pärast sellegipoolest. Naabrimammi pani mind naisena tähele. Tõsimeeli. Ta pidas terve loengu, kui armastav ja tundeline ma olen. Tema selline nagu ei oskavat olla.
Tegelikult mul on kahju mammist - ta on kohutavalt üksinda ja omas mullis. Ala hindab iseend.
Nüüd toob ta mulle tikreid. Iga päev puhastan.
Aga täna ei olnudki suuremat nagu. Tähendab, oli küll, kuid selle varjutas ülisuur üllatus. Kuid momendil sellest mitte ühtki sõna. Ehk sõnan ära... Seekord ei tohi halb paha üle olla...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar