Mitte midagi ütlev päev

Mitte midagi ütlev päev, mis saab kohe läbi.
Hommik ei olegi enam meeleski...

Aga maal hakkab ilmet võtma. Olen pea iga päev teinud ikka tööd. Ma isegi ei tahaks rõhutada, et maalimine on töö kui selline.
Eile öösel jäin vaatama veel Maire Aunaste "Häid uudiseid", kus vestlesid kolm naist maalimisest. Olen täiesti päri, et ei ole õiget ega valet maali. On looming. On tunne. On kunstniku hing. Ja värvid kõnelevad iseenda eest...
Mõni päev ongi tunne, et värvitoonid tahavad lihtsalt hingest välja pugeda... Lõuendile... Sõnadeta...
Mulle on öeldud, et kasutan julgelt erksaid värvitoone ... Alati kehitan õlgu. Minu jaoks on minulikud värvid . Normaalsed. Kuid nüüd jäin mõtlema, et ehk värvide julge valik näitab tegelikult palju muudki...