Igalpool Lootustega

Sai nüüd vahepeal pealinnas käia.
Reedest eilseni olingi Tallinnas. Reedel käisin Lootuste Festivalil. Kontsert meeldis väga, eriti Tõnis Mägi. Ma avastasin ta Vikerkaare laulu, mida olen kuulnud varemalt kui mööda minnes.
John ja Anne Barbouri eesti keelne laulmine - võrratu.!
Kuid
jah , ei tea, kas viga on minus või kus iganes, aga jään siiski iseenda uskumuse juurde: kõige siiram Kõrgema Väe uskumine on su enda südames. Või ei olegi see viga kui selline... See on lihtsalt nii.
Ma ei ole ealeski suutnud kellegile öelda, kui palju tegelikult Jeesust usun. Pole proovinudki. Usun, et seda polegi vaja. Sama lugu on ju armastusega ka. Ega ei suudeta vist iialgi kellegile öelda, kui palju kedagi armastame. Püüame. Aimame. Vaid aimame. Tõde teab armastaja ise.

Lootus on ja jääb!
Niikaua kui suudetakse loota ja uskuda.

Festivali korraldus oli super!
Olin kuulnud Saku Suurhalli kohta mitmeid hirmujutte, et ei ole ligipääsetav... Veendusin vastupidisest. Ma polnud varem Saku Suurhalli sattunud. Seekord otsustasin testimise pärast minna - ja ma ei kahetse. :)

Muidu olin eile Tallinnas niisama. Võtsin aja maha.
Nägin Luiset, kelle juures ööbisin, ja Karelit.
Üllatus hetkekohtumine - Rainer! Saku Suurhalli ees. Kui usun muidu peaaegu kõike, kuid näha seda meest festivalil - see oli minu jaoks paras üllatus :) Ja mitte halvasti...

Trolli minnes sain olla Sandrale laps :P Pole üldse paha olla paari päeva jooksul nii vanaema kui laps :D