HÄSTI HINGESOOJA EMADEPÄEVA!
Mul on üle aastate täna meeletult hea ja soe tunne.
Reede õhtul juhtus midagi erilist minu jaoks, mis tegelikult on iga emale normaalne kohustusrõõm ja vahel lausa tüütus. Mitte midagi erilist selles ei ole.
Minule oli üllatuste üllatus.
Tahes või tahtmata.
Minu isiklik tütar palus ootamatult referaadi aidata teha. See oli kõige parem kink nagu, kuigi see ei olnud nii mõeldud... Vist...
Oi, kui palju olen aastate jooksul teisi noori koolitöödes aidanud ning alati on olnud veretilga maitse südames, et ma ei saagi omaenda lapsi aidata õppetöödes. Mitte iialgi. Enne lõpeb kooliaeg neil.
Tss...
Ausalt öeldes, ma pole pooli asju bloginud,
kuid
täna soovin öelda emadele:
ärge oodake lastelt miskit üleloomulikku tänu, et nad on just täpselt teie lapsed, vaid teadke, et lapsed on (kuskil) olemas ja elavad omaenda elu! Väikene laps otsib omaenda iseseisvust.
Armastage alati lapsi, isegi siis, kui nad teile pahuralt selja keeravad!
Uskuge, et kuskil keegi armastab või vähemasti hoiab hinges teidki.
Need on teie lapsed. :)
Armastus jääb.
Emad jäävad.
Lapsed jäävad.
Ma ei tea, kui palju üleüldse tütart oskaksin aidata, sest gümnaasiumi nõudmised ja programmid on mulle väga tume maa,
kuid usun siiralt, et saime palju muudki...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar