Helistasin õhtul Maarjale.
Olen olnud täna üksinda. Tahtsin lihtsalt kellegiga minut paar lobiseda.
Kuid oli toimekas päev. Hommikupoolikul koristasin. Siis kella 15-st maalimistöö, see on saanud kuidagi kindlaks kunstitööajaks iga päev. Töötan värvimaailmas 3...4...5 tundi järjest. Oleneb päevast. Tujustki.
Jalg on väsinud, eriti põlv.
Pean taas mõtlema hakkama GNLD-le toidulisanditele. Hetkel on nende söömisega vahe sisse tulnud. Annab tunta küll. Pean mõtlema iseenda heale vormile / tervisele, sest aind nii suudan kasvada üle pilvede.
Ja, MIKS kasvada üle pilvede, on mul ka jälle selge. Sihid silme ees. Kasvamine taevani saab olema aga väga raske. Nagu juba aastaid, mida on arvult juba 42 :D Püüan nüüd tegeleda peamiselt nende tegemistega ja asjadega, ja neisse kõik investeerida (mitte vaid raha), mis ükskord peaks natukenegi tagasi tooma .
Minu enda MIKS oli kuhugile unarusesse jäänud. Ma ei suutnud MIKSile mõeldagi... Kõik muu tundus tähtsam olema. Seesamane MIKS näis hoopis narrina... Siiski MIKS peab olema paigas ning kõik hakkabki laabuma...
Ahjaa, Maarjalt kuulsin lobisemise sees head ütlusekildu: "Kui puuduvad lahendused, ei ole järelikult probleeme."
Lausa lust on nii mõelda :)
Ei oleks lahendusi ega probleeme, oleks elu vist igav ja MIKSideta :)
Muide, hommikuse teki loo juurde võin lisada, et probleem pole üldse ainult kingitud tekis. Võib ehk valesti kõlama jääda, et ma ei salligi kingitusi... Seda mitte mingil juhul!!! Kingitused, ka kõige pisimad, on mulle armsad! Tekkki on iseennesest armas, kuigi minu jaoks pisut valet värvi... Tegelikult on mäletusi, mis on selle tekiga seotud, mis võiks kaugeneda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar