Hea muna päev oli.
Käekottki on munane. Kingitud muna läks käekotis katki :) Nohjah, kes paneb muna käekotti?! Mina!!! Mujale polnud panna... Muidugi unustasin ää, et pean koti hellasti hoidma... Asjad, mis käekotis olid, on ilusti munavärvi vikerkaare värvilised. Eks näis, kas lcd puhastab ära. Varsti proovin.
Iseendale ka uskumatu, kuidas suutsin üle öö tänase päevaplaani klappima panna, et kõikjale, kuhu tahtsin minna. Kuid õnnestus suurepäraselt.
Käisin Risttee koguduse teenindusel. Atlantises. Märdi kutsel. Märt oleks ise mind linna sõidutanud, kuid mul oli vaja ka riietuda. Seega tegin eile telefonikõnesid otsides võimalust, kes aitaks riidesse panna, sest mu tüdrukud ehk isiklikud abistajad olid kodudes. Tobe oleks olnud lihtsalt riietamise taha pugeda: sry, ma ei saa tulla , kuna ma ei saa riietuda... Kõlab ju veidrat! Minu jaoks küll :) See väike asi, mille taha ei saa ometigi elu seisma jääda!
Lõpuks hommikul sain Kristaga riidesse ja temaga linnagi.
Teenindus oli äge ja mõtlema panev.
Eriti pani mõtlema hingamise jutt... Ükskõik, kui raske ja keeruline on lootusetu olukord - hinga alati, usu, et positiivne lahendus tuleb niikuinii... Minu meelest hingamine on elamine, mida ei tohiks katkestada hetkekski. Väga laias mõttes.
Ja Jumal on alati kõikjal olemas. Seda usun. Kuigi ma räägin Jumalast väga vähe... Aga tean, et ta on siiski minu elus... Hingamises.
Atlantises nägin üllatavalt hästi mitmeid armsaid tuttavaid :) Ja mulle mitte tuttavaid, kellele mina olin nagu ammune tuttav - see oli eriti armas :)
Siis käisime Erikaga surnuaias. Erika tuli mulle sõbralikult vastu. Leidis mu jaoks paar tundi aega. Aitäh Erika! Soovisin just täna surnuaeda minna. Hing on rahul, et sain just täna papa haual käia. Papa surmast sai täna aasta...
Midagi ei oleks katki olnud, kui ma poleks täna saanud minna... Kuid, kes siis veel papa ja vanaema haual käib, kui mitte mina... Sugulastest keegi käib nende hauapoolel, nüüdki oli käitud, kuid teine hauaplatsi pool oli nukralt tühi... Püüan seni ja nii palju käia, kui saan. Sest mulle alati ajab judinad kehale, kui keegi räägib, et tal pole aega kabelis käia... Ei mõista seda.
Aitäh ka Maarikale, kes lubas autot Erikale minu sõidutamiseks.
Arvasin, et tänane päev saab olema nukker uhkes üksinduses...
Päev oli hästi hea ja tore.
Kerge on olla kuidagi.
Ma vist hingan sügavalt sisse :)
On veel häid asju, millest ma siinkohal ei blogi veel...
Ja küll suuremad jamad, mis veel on, ka lahenevad. Ja mõelge, kui jube igav oleks elu siis, kui ühel hetkel poleks ühtki jama :P :) Elus on tasakaal ju: üks mure laheneb, tuleb teine mure kohe asemele...
Huvitav, miks rõõmude kohta nii ei öelda?!
Mitte vaid käekotis ei ole muna, vaid ka laual. Värvisin üle mitme aasta sibulakoorte ja lõngadega :) Nagu kunagi lapsena... Kas söön neid mune - mõtlen :D Pooled olen juba ära söönud - muna isu on hetkel täis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar