Üks hea asi on see, et käega lüüa kõigele mina ei saa :) Puht füüsiliseltki :D Muidugi võiksin ka jalaga lüüa absoluutselt kõigele - kuid see pole jälle minu loomuses. See oleks liig kerge.
Seega,
läbi raskuste tähtede poole!!!
See sai paari päevaga taas selgeks.
Ma oleks ehk pigem pidanud ütlema, kas olen vajalik iseendale... Vahetevahel on tunne, et mind ei ole iseendale vaja. Tean, paljudele teistele olen kindlasti vajalik. Aga justnimelt, kas ei unusta ma oma mina... Laineid lõid kokku pea kohal. Võib - olla ekslikult küll, kuid tundsin, et minult oodatakse kümneid kordi rohkem, kui suudan andmistega olla. Ma Jumala eest ei kurta... Mulle meeldib olla teistele olemas olla! Kuid selleks, et teistele rohkem olla, pean rohkem iseendale tähelepanu pöörama.
Jäädes iseendaks.
Jäppel on õigus: olin tühjaks pigistatud sidrun. Mitte maalimises. Värvide maailm on hoopis hea mahlane lõõgastus.
Ütlen meelega "olin", sest mida minut edasi, seda enam tunnetan, et olen taas iseendalegi olemas :) Täpselt sellisena nagu olen. Ei paremana. Ei halvemana.
Hea on seegi, et tänasest elame suveajas jälle.
Valgust on päevas rohkem!
2 kommentaari:
Jee. Tsau Tiia. Annikki tervitab ka! Näeme varsti.
Kindlasti näeme ülejärgmisel nädalal ja teeme põletamislõkke :)
Täh Annikkile! Vastuterva!
Postita kommentaar