kolmapäev, veebruar 04, 2009

Probleemid!

Sain täna kukupailt http://kukupaike.blogspot.com/2009/02/pole-probleemi.html järjekordse meemi. On ju uus huvitava kõlaga sõna - meem!!! Sorry, et ma ei ole veel selgeks õppinud linke panema! Luban, et õpin selgeks - see ei saa ju olla nii keeruline, et mu väike peake ei jagaks seda nippi!!!

Aa, mis on minu probleemid :P


1. Kindlasti on hetkel probleem, et on palju probleeme üheaegselt. Tean, et paljud ütlevad, et mina ise olengi üks suur probleem (nagu kukupaigi tabavalt ütles). Mmhhjaa, las nad siis arvavad sedasi - sügavalt nende probleem.
Mina ise nii ei arva.
Jah, mul on probleemid. Püüan nendega sõber olla ja julgelt neile tõtt vaadata. Mõni sekund näib, et vajutavad mind laiaks või märjaks plekiks, kuid siis jälle järgmistel minutitel tõotan pühalikult probleemidele, et saan nendega hakkama ja surun ise nad väikesteks mälestuskildudeks. On probleeme, mis olen iseendale teinud ning pean nad lahendama. Vastutama. On probleeme sõltumatult minust endast.
Probleem on seegi, kui inimesed (ja neid ikka leidub) küsivad näiteks isiklikult abistajalt/sõbrannalt: kas Tiia ikka tuleb toime... Selle asemel, et otse minult küsida. Ma tunnen end siis eikellegina keset maailmapunkti. Jah, ega ma ei räägi kõva häälega probleemist - ma ei arva, et terve maailm peaks teadma läbi ja lõhki minu elu pisiasju. Küll ma räägin mõnest, kui tuleb õige aeg ja koht, avalikultki. Aga kui tullakse minult uurima - vastan hea meelega. Sest mina olen olemas probleemidega, mida tihti teised ei pruugi teada.
Probleemiraskus mõjub lõppkokkuvõttes inimese arengule hästi. Vähemasti peaks see nii olema.

2. Üks oodatud päev. Ma ei teagi, kas see ongi probleem või mitte. Aga probleem tuleb siis, kui mina ei jaksa seda päeva ära oodata. Kuid seda ei juhtu, usun. Ma ei kujuta ette, kas suudan sellel päeval rõõmu/õnnepisaraid nutta. Probleem, kui taskurätid saavad otsa siis. Kuid tean, et olen sel päeval lõpmatult õnnelik.

3. Käekott. Mu käekott laguneb. Poolaastat ajan taga punast käekotti, mis naerataks riiulilt mulle vastu: tiiatibi, osta mind, olen sinu oma. Sellist sosinaga punast mahukat käekotti ma pole veel kohanud. Üks päev ma ta leian.

Nii. Need on minu probleemid. Ma reetnud ju palju probleeme, kuid nad on mul olemas ;) Ja alati tuleb lahendus ootamatul hetkel. Uskuge mind :)

Ja nüüd võiks probleemidele mõelda :
Maarja - sina pole ammu kirjutanud, tean, et sul on häid mõtteid
Sandra - sina särad alati, ka siis, kui miski vaevab sind

Eelmised meemid olen veel võlgu ja ka blogiauhind on kahele jagamata, kuid ma ei ole midagi unustanud...

3 kommentaari:

kukupai ütles ...

Aitäh kirjutamast!
Muide, ma alles hiljuti nägin Kristiine prismas üsna lahedat punast käekotti, päris mahukas kah. Aga ma muidugi ei tea, kas see Sinu maitse järgi ka kena on, maitsed ju erinevad. Aga küll Sa leiad, aega võtab.
Mul üks pisike probleemike kah - Sandra blogi on kinnine, kas ta lubaks mind ka lugema? Ma poja kaudu ei taha küsida ja endal mul tema kontakte pole.

Tiia ütles ...

:) Siis peaks päälinna shoppama tulema ...

Küsin Sandralt järgmine nädal, kui teda taas näen - ja kui nõus on, annan ehk sinu kontakti, nt msn-i... Sobib?

kukupai ütles ...

Sobib, see msn aadress on ka mu bloggeri aadress