Istun 10 varvast peos!
Usutavasti lähiajal peavad lahenema mõned küsimused ja probleemid.
Hädaldamine ei aita mitte kunagi. See on mul ammu ilma selge. Ja üleüldse, kui ei tee elus ühtegi apsakat, siis tekib küsimus, kas oled elanudki... Apsakatest peituvad head kogemused, mida ongi elamiseks vaja.
Usun, et iga apsakas teeb tugevamaks.
Vaja vaid otsida lahendusi kõige keerulisemas olukorraski.
Ja muide, see, mis maailmas hetkel toimub, on minu meelest heagi. Sest maailmas olid väärtushinnangud nihkes, väga viltu... Elu ei saa väärtustada suure rahaga või kisaga, mis meil veel ikka ei ole... Maailma olukord teeb muidugi murelikuks. Samas usun, et hakkame tähele panema ligimest...
2 kommentaari:
Tiia, ma saan sinu mõttekäigust küll aru, aga kuidas saab olla hea, kui ettevõttes koondatakse nn majanduskriisi tõttu korraga üle neljasaja inimese? Nende väärtushinnanguteks on fakt, et toit oleks laual ja lastel riided seljas. Aga need inimesed ei saa kahe nädala pärast oma väärtushinnanguid enam nii tõsiselt võtta, sest neil ei ole enam lihtsalt töökohta. Globaalses mõttes on see ehk jah mingil määral inimesi mõistuseletoov, aga detailselt on tegu kohutava ja koletu olukorraga.
Olen vägagi nõus.
KÕIK ME KANNATAME PRAEGU.
Vastan pikemalt uues blogimises...
Postita kommentaar