Väljas on veebruar...

... veel loetud minutid...
Akna taga imeline valge talvemuinasjutt. Lund on jälle palju. Talv on talve näoga! Mammagi oli piima tuues rahulolev, et see talv on TALV. Lumeoludega toime tulla on küll vaev ja higi, kuid samas ei ole veel lootus kadunud, et me kliimas talv üldse kaoks... Vähemasti lähiaastatel.
Vanemad inimesed loodavad, et suvigi peaks tulema suve moodi. Väga tahaks küll sooja ja päikeselist suve!

Täna muidu polegi suurt juhtunud ega teinud. Pole ka lihtsalt lakke vahtinud.
Mõtlen pingsalt.
Kõigest.

Homme juba kevadkuu!
Ongi kõige pimedam aastaaeg taas üle elatud!
Selle üle võib vaid rahul olla ju :)
Rahul olla novembrini, kui jälle mõelda, et lõputult pimedust ei elagi üle... enne tuleb masenkas ... surm... Äkki aga see sügis ei mõtlegi nii. Kõik sügised ei pea ühtmoodi olema. Eesoleval sügisel võiks hoopis särada, mitte masendada...
Kus on kirjas reegel, et pime aeg on tingimata stressiks. Kuigi päikest ei ole eriti palju, mis annab säramise... Siis tuleb päikest ettekujutada!
Kuid enne sügist tulevad suvi ja õige varsti kevad...

Jõudu naeratamiseks!

Olen hull! HULLLL!

Mul on kahe nädala pärast üle mitme aasta eksam ::)) Kuntiajaloost... Jäppe tahab natu teooriad ja teadmisi mulle pähe panna. Mis omal ajal jäi õppimata, saab nüüd omandatud.

Järgmine suurem maalimistöö saab sündida HULLJULGEST ideest. Las uue maalimõte jääb saladuseks veel :) ;) Sõnun veel ära!!! Seda ma nagu ei tahaks!
Seni, kuni hullumeelne mõte küpseb mu peakeses, tegelen veel 3 varbaga maalil, mis tundusid mulle koguaeg natz mööda olema - sain aga pihta, mis viltu oli... Muidugi suutsin üheainsa pintslitõmbega palju rikkuda - kuid pole hullu, maalin varbad uuesti...

Selline hull nagu olen elus, saavad olema edaspidi ka maalidki :D See on mulle nüüd selge! Oma hullumeelsust tahan maalidesse panna. :);)

See nädal mõtlen palju sellele, kui ei oleks pooltki sellist julgust nagu mul on (olnud), siis oleks kõik poole igavam elus...

Veel üks hetk...

Aitäh, kallis Sandra, et oled olemas!

Sina ja su pere inimesed olete väga minu inimesed :)

Sinuta ei oleks 10 kuud nii kergesti mul läinud, kui nad on mul läbi raskuste läinud...

Saagem tuttavaks ka :)

Minu tulevane järjekordne isiklik abistaja Margot :)

Eile sain Margotiga esimest korda kokku. Tegime pika - pika sünnipäevaliku proovipäeva. Loodan väga, et Margot jääb kauemaks kui üks hetk :)

Sandra ja Margot on kursaõed. Saatsin töökuulutuse eripedagoogika listi...

Kõik teised töötahtjad, kes kuu jooksul on ühendus võtnud, on kaduma läinud... Ega ma neid ei otsi taga ka! Järelikult ei ole olnud minu inimesed...

Veel sünnapilte ja sünnastki

Kõige tähtsam inimene oli sünnaõhtul olemas - mamma :) Veel Sünnapilte :) Pildistas Erika.

Otsige needki pildid üles, kus Märdiga joome võitu joogikõrrega kohvi. Kuigi Märt jõi esmakordselt kõrrega kohvi - võitis ta mind ära! Vilma aitas kaasa :D


Täna hommikul üllatasid tõeliselt mind Eva ja kõik tüdrukud! Eva helistas. Õnnitles ning ütles, et ehk ei jõua külla... aga püüab tüdrukutega siiski tulla...
Magasin veel.
Tõusin.
Arutasime Maarjaga, kas hakata kohvitama. Olin veel öösärgiski. Kui ühekorraga koputus ja sedamaid kõlas laulukoorilt "Palju õnne, kallis Tiia"
Tõeliseliselt ARMAS üllatus!
Loodan, et varsti saan hommikuse pildi ka koos säravate tüdrukutega :)

Seekordne sünna jääb meelde imearmsana!

Aitäh kõigile, kes minule õnne ja armastust soovisid! Teid on olnud väga - väga palju - eile oli mu väike helesinine mobiilgi punane :)

Ja Tiiatibu jääb alati - vähemasti seniks, kuni ma ei tunne end vanana ;)

42 ei ole mingi vanust!
Parimad aastad on usutavasti ees...

Järjekordne 23. veebruar

Õnnestuski :D:D:D

Koristasin. Püüdsin homseks tolmukorda vähendada.

Tolmuimeja neelas lauanoa alla :D

Esimest korda elus kogesin, et pisikene tolmuimeja tõmbab endasse asju, mis asetsevad tolmuimejaharjast 5 cm kaugusel. Nuga on normaalse suurusega.

Tänase päeva parim nali. :D
Kuigi ma ei kujuta ette, mis moodi homme koogin Sandra abiga noa tolmuimejatorust välja - see on selge, et prügikoti ta ei mahtunud... aga mine tea...

Käitud katusel...

Tunnistan , katus sõitis ära paariks päevaks :)

Täna on jälle katus oma kohale tagasi sõitnud :)

Mul on see üle ainult rahulolev ja meel.

Tegelikult enam - vähem kõik on ju hea. Väljaarvatud probleemid, mis lahenevad visalt. Elu läheb aina edasi.
On olnud lihtsalt üks väga mööda nädal - absoluutne seisak tundus jäävalt... Õnneks homme on juba pühapäev. Nädal saab otsa. Uus nädal saab olema usutavasti palju etem :)

See habras maailmaelu...

Muidugi valitseb maailmas koletu ja õudne, vägagi ebaturvaline olukord. Õnneks ei ole sõjaaeg. On majandussurutis, kust on kindlasti väljapääs.
kuul palju mõelnud, et hea elu - olu kaotab mingi valvsuse, et võib ka halvemini minna järgmisel hetkel. Mina küll olen iseenda puhul tähele pannud viimased aastad, et ei kaota seda head, mis käes on - pealegi enda ränkraske tegemistega. Aina olen rohkemat soovinud... et mina ei kuku enam kuhulegi... ja muide, lasin end lõdvakski...

Ja see, mis mujal maailmas toimub, läheb minust kaugelt mööda.
Arvan, et seesugune eluhoiak on olnud miljonitel inimestel maailmas.

Paar päeva tagasi lugesin Märdi mõtteid rahast ja töötusest. Mind pani mõtlema. Hea küll, ma tean, et paljud ei usu Jumalat või on talle vihane, miks ta laseb halval juhtuda... Vahest, järjest vähem, kuulun minagi nende inimeste hulga.

Siiski iseenda elu on omaenda kättes. Teame, et minu elu on habras, kuid unustame, et maailmaelu on ka habras.

Seda usun väärtushinnangud toit laual ja lapsed riides püsivad ajast aega. Lapsi on üleskasvatatud kõige raskematel aegadel aegade algusest saadik.
Kui sündis Merili, meil polnud tekki ka, et last sünnitusmajast koju tuua. Merili oli paari päevane, kui mamma tõi sünnitusmajja oma lapselaste teki. Riietest rääkimata... Ei olnud lihtsalt riideid saata - nutta või naera... See aeg oli alles 18 aastat tagasi.
Kas mäletan seda aega...
Ega eriti mitte.
Halb ununeb. Õigemini, surutakse kuhugile sügavale ajusoppi. Nii on kergem parimat elu - olu soovida.
Nüüd olen kuulnud tihti, et majanduskriis tuli valel ajal - mul on plaanid pooleli... Öelge, kuna saabub x kriis täpselt õigel ajal? Kas keegi on kogenud elus õigel ajal olnud kriisi? Mina mitte. Arvatavasti, kui oleksin, siis oleks mu elu olnud hoopis teistsugusem.Ja kuna saavad plaanid küpseks? Päris valmis? Et igasugused katastroofid/kriisid võiksid tulema hakata...
Sellist tähtaega ju ei ole.
Õnneks.
Kui teaks hirmsaid asju ette, mis mõttet on siis elada???
Rahulikkus peab säilima nüüdki, kui maailm on poolenisti pea peale keeratud inimeste endi poolt.
Ja lootus, et pärast langus tuleb hoopis parem olukord :)

Kuigi kõik on tõsiselt jõuetu ja koletu...

10 varvast peos!

Istun 10 varvast peos!
Usutavasti lähiajal peavad lahenema mõned küsimused ja probleemid.

Hädaldamine ei aita mitte kunagi. See on mul ammu ilma selge. Ja üleüldse, kui ei tee elus ühtegi apsakat, siis tekib küsimus, kas oled elanudki... Apsakatest peituvad head kogemused, mida ongi elamiseks vaja.

Usun, et iga apsakas teeb tugevamaks.

Vaja vaid otsida lahendusi kõige keerulisemas olukorraski.

Ja muide, see, mis maailmas hetkel toimub, on minu meelest heagi. Sest maailmas olid väärtushinnangud nihkes, väga viltu... Elu ei saa väärtustada suure rahaga või kisaga, mis meil veel ikka ei ole... Maailma olukord teeb muidugi murelikuks. Samas usun, et hakkame tähele panema ligimest...

Usun või ei usu...

Usun uskumatult siiski - pean uskuma reaalsust:

olen olnud praeguseks tunniks 18 aastat ema.

Kahjuks küll vahelduva eduga, mitte minust sõltunud.... Kuid hingest on armastus alati alles jäänud - ja see ongi kõige tähtsam. Täna võin öelda, et ei ole suuremat õnneraasu, kui täiskasvanu tütar, kellele soovida naeratades õnne täpselt keskööl...

Uued pildid ...

Minu mina

ehk

see kõigest pott, millest olen kunagi blogisin ja millest sai hoopis kauss

Liu vaibal

:):):)

Nädalavahetus oli imetore :) Laupäeval ehk Sõbrapäeval oli minu sünna armas eelproovgi :) Võib - olla tähistasin esmakordselt Sõbrapäeva konkreetselt. Rõõmsasti. Unustades kõik argipäevamured.

Jube mõelda, et olen varsti taas aasta vanem !!! Vanamutt valmis :P Juuksedki värvi alt hallid. Tõsiselt. Kammides leidsime Sandraga ühel päeval juustes mitu halli karva :D :S Pole hullu! Võikski juuksed halliks värvida...

Täna tõdesin taaskord, et kõnele inimestega ning otsi muredele lahendusi. Kirjuta samas unistused / eesmärgid üles . Ja tasapisi hakkavadki probleemid lahenema...
Veel on vaja usku, et saad hakkama!

Homseks Sõbrapäevaks

HEAD SÕBRAPÄEVA!

Arvatavasti homme olen oma kallikesest (ehk läpakast) kaugemal. Olen küll kodus, kuid hõivatud ;)
Loodan, et tuleb hästi armas Sõbrapäev kõikidele :))

Hoiame/hoidke sõpru!!!

ÖÖ, ILU ÖÖS

Õues on öine talvemuinasjutt :)

Vaatasin lihtsalt mõned minutit aknast välja. Juues une teed. Valged lumised kased mustas öös tänavatulete valgel - selge ja vaikne...
Eilse õhtusest udust pole jälgegi...

Tänane õhtu tõi taas ühe rõõmuraasukese tagasi :) Naersin koos temaga :)
Elumuinasjutt jätkub... ;)

Südamemure ja hingevalu on nagu paks tihe udu - sa lähed ja lähed, kuid ei näe üldse mitte rada/teed, liigud vaevu ja aeglaselt ja ei teagi, kas pääsedki udust välja... ja siis ühel ootamatul loodetul hetkel on selge ümberringi...

Eile õhtul rääkisime tüdrukutega (tuba oli taas sooja naeru täis) neil udustel teemadel. Olen täna jätkuvalt teemadele edasi mõelnud...

Selge kui seebi vesi! Edasi antud meemid

7. veebruaril blogisin oma meemidest. Nüüd annan meemide ülesotsimise edasi neile blogijadele:


Märt

Liis

Sandra

Karel - ta küll minu ammune sõber, kuid tema päevik on rates, loen seda nii nagu juhtub - sry, Karel! Loen üleüldse rate päevikuid väga - väga harva ning ma üleüldse ei teagi, kas siia meemidesse võib rate.ee päeviku pidajat panna... :) Kuid loodan, et mõnigi, kes Karelit ei tunne, avastab ta. Mina olen küll Karelit ka päeviku kaudu ikka ja jälle avastanud (kui juhtub, et loen) :)

Viiendat on keeruline valida.

Mulle tundub, et kõikdele on ülesande pähkel juba antud.

Olen hiljaks jäänud... Nüüd punastan...

AGA linkimine on siin üks lihtsamaid asju :D Aitäh koolituse eest, kes tegite puust ja punasest selgeks!

Kes kannatab/otsib, see leiabki

Kohtusin tund tagasi usutavasti uue isikliku abistaja Anuga. Töökohtumine oli sõbralik, mõistev ja asjalik. Loodetavasti saab olema edaspidi hea töösuhe ja nii edasi.

Einoh, ühel päeval tööotsijatega võib olla kogemusi äärmusest äärmuseni. Siiski ilusti tasakaalus. Taaskord tõdesin tööandjana, et esimestest hetkedest tööotsijaga oleneb palju.

OOHHOO, majandussurutis jõuab minuni :P

Mul on internetis töökuulutus. Viimasel nädalal on helistanud vanemad prouadki, et tahavad hooldajaks... OK, sõna sõnaks - seda saab seletada, mis vahe on hooldajal ja isiklikul abistajal. Kuid kui hakatakse kohe uurima, kas mul on maja või korter ja kas oma korter ning kuidas ma ikka 24 h üksinda toime tulen, kui olen hetkel üksinda -
siis SRY,
see tundub väga kahtlane värk.
Miks on tööotsijal vaja teada, kus elan ja miks on vaja öelda, et mul on vaja ainult ühte inimest 24 h x 365 aastas ??? Ja kas mul ei ole ikka ühtegi hooldajat...
Täpselt selline mobiilikõne minut tagasi mul oli. Proua oli hästi konkreetse häälega - tema teab, mida tahab ja mida mul vaja on.
Võtsin sama hääletooni.

Mõistan suurepäraselt, et inimestel ei jätku tööd ja on väga raske toime tulla - kuid selliste hoiakute minu juurde tulla töö otsimise jutuga ...
SEE EI LÄHE KOHE MITTE :)

Üks hea asi majandussurutises on minu jaoks - saan valida parimatest parimad isiklikud abistajad kandidaatidest välja. :)
Olen ehk küll karm,
kuid teisiti ei saa.
MA EI KAVATSE ISEEND MAHA MÜÜA :) Selleks on mul liiga kõrge hind ;):) Isegi siis, kui mul on üliraske ja keeruline.

Isiklik abistaja Sandra ON KÕRGTASEMEGA isiklik abistaja. Temast ei loobuks mina ealeski :D

Mu enamus abistajaid on olnud väga proffid :)

Nüüd küll tänu Taevale :)

Tänan südamest Jumalat!

Peaaegu kõik on valguskiirtes.

Ja ei ole suurimat rõõmu, kui tunta end taas õnnelikku emana. Praegu on hetk, kui saan öelda, et pisarad saavad naeratusteks.
Ja rohkem ei saagi ma soovida, kui on ja tuleb veel... täpselt nii palju, kui peab tulema...

Rohkem ma jälle ei ütle.

Kõik saab heamaks!

Lõpuks ometi meemid! Õpetamispalve!

Niisiis, sirvisin 3 aasta materjali läbi ja tulem on selline, kuid enne reeglid:

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).
2. Anna 5:le blogipidajale meemi “teatepulk” edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi

2 esimest meemi meeldetuletamiseks (3.veebruar blogisin nad juba).
Perekond : http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/10/kallistada-maailma-tahan-ja-tahangi.html - see TUNNE, mil ma nii TUNNET kirjutasin on siiani ja tean, et olgu, mis on, KUID see sama TUNNE KASVAB iga päevaga SUUREMAKS ja SUUREMAKS. Tänagi kasvas taas pisut suuremaks :)

Sõprus : http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/11/armas-elumte-ja-elutde.html - tõeline sõprus toetabki siiralt. Ei tohiks unustada, et raskel ajalgi sõpru ega sõbraks olemist. Toetada ja toetust otsida...

Armastus: http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2006/04/1-aprill.html - aeg - ajalt tuleb meenutada toredaid hetki ning uskuda, et iga ühe jaoks on olemas armastus kuskil kõige ootamatul hetkel. Minagi võin just praegu ja kohe särada veel, tulgu homme mis iganes. Kõigest saab üle, kui hinges püsib igatsus armastuse järele. Kui head ja säravad hetked ei ununeks iial...
Julgegem armastust uskuda.

Mina: http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/07/ine-vihm.html - hetke olukord on selline, et pean ikka ja jälle tõele silma vaatama - kõik, mis teen, teen siiski aind iseendale ja iseenda kaudu teistele.
Head.
Halba.
Mu hinges on igavene igatsus... nagu tol vihmasel päeval liivakastis...

Mida iganes: http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2007/01/aeg-ja-t.html - tunnistan ausalt, see töö on mul siiani uuesti esitamata. Ega ma sellepärast ka ei põe. Puudub igasugune motivatsiooni neile taas esitamiseks. Töö ei saanud ju olla nii kehv nagu ettekujutasin... Pealegi, kes ütleb, et seekord töö läbi lastaks - ma ju ei kõnni ega räägi ikka veel ... nagu koolitajad tööd tagasi lükkades väitsid.
Las ta siis on nii nagu on.
Vahel on tunnistuseta tarkus hoopis suurem tarkus.

Vaja veel teadepulgad jagada...

Siinkohal jään linkide panemisel jällegi hätta! Ma ei taha taas kohmakalt panna... Äkki keegi õpetaks mulle lollile selgeks - teeks puust ja punaselt ette :)

Õudsus unenägu

Nägin hommikul elu õudsamat unenägu. Tahtsin ärgata. No ei ärganud ka kuidagi... Olin unenäos ja voodis nagu halvatud ja nägin ja nägin aina edasi...
Esimest korda soovin, et ma ei usuks unenägusid või vähemasti ei mõtleks, mida nad tähendavad.
Õnneks hakkas msn-is kohe hommikul rõõmsasti rääkima unenäo üks tegelane. Vähemasti Silluga oli/on hästi. Loodetavasti on tüdrukutega ka hästi.
Mu süda rahunes.

Püüan õudsust unenägu nüüd unustada nagu õudsus filmi.
Ükskõik, mis ka ei oleks, kõigest saaksin üle, kuid... Ei, see oli vaid kohutavalt halb unenäopilt. Võib - olla tähendus on hoopis vastupidine - HEA JA AINULT HEA.

Kõik on ju hästi.
Vähemasti minu kallidega.

Meemid

Täna leidsin 2 meemi üles, mida tahtsin tingimata siia panna :

Perekond : http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/10/kallistada-maailma-tahan-ja-tahangi.html - see TUNNE, mil ma nii TUNNET kirjutasin on siiani ja tean, et olgu, mis on, KUID see sama TUNNE KASVAB iga päevaga SUUREMAKS ja SUUREMAKS. Tänagi kasvas taas pisut suuremaks :)

Sõprus : http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/11/armas-elumte-ja-elutde.html - tõeline sõprus toetabki siiralt. Ei tohiks unustada, et raskel ajalgi sõpru ega sõbraks olemist. Toetada ja toetust otsida...

Homme ehk ülejäänud meemid ja edasiandmine. On küll poolik kuidagi, kuid ... ehk saan andeks :)

Probleemid!

Sain täna kukupailt http://kukupaike.blogspot.com/2009/02/pole-probleemi.html järjekordse meemi. On ju uus huvitava kõlaga sõna - meem!!! Sorry, et ma ei ole veel selgeks õppinud linke panema! Luban, et õpin selgeks - see ei saa ju olla nii keeruline, et mu väike peake ei jagaks seda nippi!!!

Aa, mis on minu probleemid :P


1. Kindlasti on hetkel probleem, et on palju probleeme üheaegselt. Tean, et paljud ütlevad, et mina ise olengi üks suur probleem (nagu kukupaigi tabavalt ütles). Mmhhjaa, las nad siis arvavad sedasi - sügavalt nende probleem.
Mina ise nii ei arva.
Jah, mul on probleemid. Püüan nendega sõber olla ja julgelt neile tõtt vaadata. Mõni sekund näib, et vajutavad mind laiaks või märjaks plekiks, kuid siis jälle järgmistel minutitel tõotan pühalikult probleemidele, et saan nendega hakkama ja surun ise nad väikesteks mälestuskildudeks. On probleeme, mis olen iseendale teinud ning pean nad lahendama. Vastutama. On probleeme sõltumatult minust endast.
Probleem on seegi, kui inimesed (ja neid ikka leidub) küsivad näiteks isiklikult abistajalt/sõbrannalt: kas Tiia ikka tuleb toime... Selle asemel, et otse minult küsida. Ma tunnen end siis eikellegina keset maailmapunkti. Jah, ega ma ei räägi kõva häälega probleemist - ma ei arva, et terve maailm peaks teadma läbi ja lõhki minu elu pisiasju. Küll ma räägin mõnest, kui tuleb õige aeg ja koht, avalikultki. Aga kui tullakse minult uurima - vastan hea meelega. Sest mina olen olemas probleemidega, mida tihti teised ei pruugi teada.
Probleemiraskus mõjub lõppkokkuvõttes inimese arengule hästi. Vähemasti peaks see nii olema.

2. Üks oodatud päev. Ma ei teagi, kas see ongi probleem või mitte. Aga probleem tuleb siis, kui mina ei jaksa seda päeva ära oodata. Kuid seda ei juhtu, usun. Ma ei kujuta ette, kas suudan sellel päeval rõõmu/õnnepisaraid nutta. Probleem, kui taskurätid saavad otsa siis. Kuid tean, et olen sel päeval lõpmatult õnnelik.

3. Käekott. Mu käekott laguneb. Poolaastat ajan taga punast käekotti, mis naerataks riiulilt mulle vastu: tiiatibi, osta mind, olen sinu oma. Sellist sosinaga punast mahukat käekotti ma pole veel kohanud. Üks päev ma ta leian.

Nii. Need on minu probleemid. Ma reetnud ju palju probleeme, kuid nad on mul olemas ;) Ja alati tuleb lahendus ootamatul hetkel. Uskuge mind :)

Ja nüüd võiks probleemidele mõelda :
Maarja - sina pole ammu kirjutanud, tean, et sul on häid mõtteid
Sandra - sina särad alati, ka siis, kui miski vaevab sind

Eelmised meemid olen veel võlgu ja ka blogiauhind on kahele jagamata, kuid ma ei ole midagi unustanud...

Mellast Y - galeriis

http://www.tartupostimees.ee/?id=77472

Ma ei saa ütlemata jätta, et mulle ei meeldi eriti pealkiri... Mella kõneleb :) Mina kuulen isegi tema häält, mitte arvutis tehishäält :);)

KLÕPS!!!

KLÕPS!

Tean, et vähemasti otsustamis/unistamiskoolitus TULEB - ükskõik, mis ka ei takistaks seda :) Ja tean MIKS´ki, miks peab tulema.
Lugesin hetk tagasi Kaupo vastu maili USA-st mu nutumailile ja mul käis klõps läbi :)

Raskused viivadki sihile :)

Tahan olla ükskord ja ükskord sama hea psühholoog, ok, nõustaja ja koolitaja, nagu Kaupo, kes oskab inimest ühe - kahe lausega sügavas suluseisus välja tuua ning lihtsalt särama panna ka kõige suuremas raskusummikus.
See on imeline oskus :)
Või anne!? :)

Niisiis, homme tuleb kõigele vaatamata töine päev, tuleb töine aeg. Tuleb hakata koolitust ettevalmistama. Väikeprojekt, mis on muide valmis, esitada ja jääda lootma, et töö - õnn saabub ka minu tööpõllule. Ja seda päris lähiajal.
Mis loevad maailma ja isiklikud kriisid ja raskused. Ei saa halada ja oodata käed (jalad!!!) rüpes, et homme on parem päev, kui ise ei tee parema homse nimel mitte midagi positiivselt.

Mu pilt silme ees selgines :)

Alustuseks lähen nüüd väljapuhanuna voodi. Luban iseendale hästi rahulikku und hommikuni :)

Kriis - äkki heagi...

Küsiti eilse blogimise järel "kust kriis tuli"... Siinkohal ma ei tahaks pisiasju avalikult lahata. Analüüsida tuleb veel palju.
Kuid täna saan öelda, et see, mis projektiga juhtus (kui saabki nii öelda) ei üllatanudki.
Nukraks tegi.
Aga võib - olla on heagi praegune kriisi nukker olukord, sest mina isiklikult juurdlen iseenda tegemistahet ja tuleviku soove/unistusi. Annab kuidagi selgema pilti silme ette. Mis on mulle otsustustes olulisemad, mis vähem tähtsamad tegemised.
Siiski pikaajalise projektiidee on minu ja me meeskonnale ülitähtis. Kuid siin on vist konks, miks ei suutnud ideid lahti kirjutada seekord... Eeltöö, mis on suur ja raske ideemull, on lihtsalt samuti keeruline selget mõistetavaks kirjutada. Seebimullile tuleb ka osavalt õhku sisse puhuda, et mull hakkaks ilusti lendama ning lõpuks lõhkema :) On kopsumahtu peale ideed veel vaja, et mängida seebimullidega ja naudita nende värvide sirledavat ilu... Küllap kopsumahtu jäi seekordki veel väheseks, et mulli mullitada lõhki ja rõõmu tunda :P
Võib - olla tulevane töömaht kohutas pisut - ja see MIKS, miks me seda koolitusprojekti teeme ei olnud päriselt kohale jõudnud. Samas on MIKS vägagi paigas. Aga näiteks õppekava koostamine on midagi uut jne jne jne.
Kuid
ma ei arva, et oleksime pidanud projekt esitama vaid mullitamise pärast.
Ehk see, et läks täpselt nii seekord nagu just läks, on millegiks vajalik ja kasulik.
Elame - näeme! :)

Mella näitus Y - galeriis

Käisime Sandraga laupäeval Mella 36 näituse avamisel Y - galeriis. Tartus.

Usun, et sõnu polegi siinkohal vaja - kel võimalus, minge näitust ise vaatama :)

Palun projektimürgitusele vastumürki!

RÄBAL tunne on. Väga räbal kohe.
Projekt jääb esitamata.
Kõik toimis ning oli suht viimase hetkeni vägagi kontrolli all...

Üleüldse ma ei tea, mis elust edasi saab...