See MEELETULT VÄIKE maailm, veelgi PISEM Eestimaa :)

Seda kartsingi. Sedapuhku heas mõttes kartsin. :) Uskumatu küll, kuid ring on taaskord ringi peale teinud :) :) :)
Siinkohal on teil, lugejatel, hästi raske mõista, mida ma täpselt mõtlen. Ma pole mõnda asja blogisse lahti kirjutanud, ehk ridade vahele olen siiski kuidagi kirjutanud...

Hommikupoolikul oli külas Ragne noormehega. Üle poolteist/paari aasta. Vahva oli. Käisime jalutamas, tegime metsatukale tiiru peale. Ragne tahtiski mind välja tirida, et saaksin hingata värsket õhku. Ta oleks meelsasti minuga linnaski käinud, kuid midagi erilist poleks teha mul seal olnud. Vaid süüa ehk osta... Nii mõtlesime, et siinsamas jalutada. Minule kulus ära hulkumine niisama.
Ragne leidis metsa alt lumehanges rohelise mustikalehe, mille kaotasin sülest poolel koduteel.
Avastasime Ragnega täiesti juhuslikult, et meil on ühine tuttav erikanalite pidi :) Aitas pilditausta vaatamisest, kui imearmas tõdemus keris end lahti. Huvitav on see, et tunneme teineteist Ragnega mõnda aega, aga...
Aga jah,
jahmatus heas mõttes on "avastus" küll! Vähemasti minu jaoks.
Mõtlen, et võib - olla on ootamatud üllatavad olukorrad mingi saatusemärk oleviku ja tuleviku vahel :)
Eks näis, mis tulevik toob, lähi - lähi tulevikki... :) ;)