Reede õhtune mõistlikkus

Istun hämaras toas (lauatule valgel) ja meel on mõistlik. Õhtu lihtsalt omaenda jaoks. On hetki, kus oma aega iseendale on vaja.


Eile sain taas sügavate sõnade osaliseks:
Tähtis pole mitte kuidagi äraelada,tähtis on elada kire, osavõtlikkuse ja huumoriga. Stiilselt.
See on ju tähtis otsus: ELADA.
Mitte viriseda.
Mitte mõelda, et absoluutselt kõik on halb (st ju ka seda, et mina ise olen paha ja saamatu)...
Mõtlen, et negatiivsust sisendades hakkadki kuidagi äraelama ja elu lõpuks oledki kibestunud vanakene...
Elama peab nüüd ja kohe, järgmisel minutil võib ju olla juba hilja...

Leidsin meili, kus otsitakse puudega inimest iludusvõitlusele Trügi. Mina kuulen sellisest üritusest esmakordselt.
Jumala äge!!!
Minul ja Pillel, samuti leepükadel oli kunagi kange tahtmine korraldada moeshow... Minul ei ole see mõte kadunud: inimene on lihtsalt KAUNIS. :) Kui ta oskab kenadusele keskenduda ning mitte ei otsi enda puuetest vigu, tragöödiat.
Issand jumal, kui mitusada korda olen pidanud sajatusi kuulama, miks mini ja miks tikkkontsad ja õlapaelad ja miks silmavärv ja miks küünelakk...
See kõik on osa minust kui kenast inimesest.
Olen mõelnud, kui oleksin räbalkoll, mida siis öelda oleks :P