Maaleht:http://www.maaleht.ee/2009/01/22/uudised/4562-heategevusprojekt-konniroboti-hankimises-aitab-liikumispuudega-lapsi
Kena ettevõtmine praegusel majandussurutises.
Kunagi tippasin muideks ise ka päriselt üle toa. Siis kui tundsin turvaliselt kellegi käsi laiali olevat, mind haaramas, kui oleksin hakanud kukkuma... Ja umbes 25 aastat tagasi unistas mu võimlemistreener Eva taolisest mehhanismist minu ümber panemiseks... Mul lihtsalt ei ole väljaarenenud seisev tasakaalunärv, küll on mul ülihea istumis - tasakaalunärv. Vähemasti sedasi seletas Eva tädi. Pean teda uskuma, sest istudes sooritan iga päev istudes 101 trikki! Trikk on juba see, kuidas näiteks lauda pühin...
Kuigi ma EI mõtle sellele üldsegi. Laua koristamine on ju rutiine mitme kordne iga päevane tegevus :)
Loodan südamest, et kõndimisrobot aitab edaspidi lastel kõndida... :) Ma ei kasutaks siinkohal sõna "õppima", sest mina ise 4...5 aastaselt hakkasin iseenesest tippama, loomulikust looduse eesmärgist... Küllap see õppimine on inimese hakatisele sisse programeeritud - ühel hetkel ta tõuseb ja kõnnibki...
Siiski teadlikult pole ma iial soovinud kõndida. St et ma teadsin juba lapsena, et mina EI saa kõndida, kuid ma EI pööranud sellele tähelepanu. Ma ju tegelikult TORMASIN RINGI. JOOKSIN, mis sest, et istudes :):):)
See oli/on lihtsalt nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar