Täna...

Hommikul ei olnud meeleski, et täna on puuetega inimeste päev. Nüüd tuletasid mitmeid kanalid seda meelde...

Ma ei ole ealeski tänast päeva enda päevaks pidanud :P

Lugesin kukupai blogi ning mõtlen ja ütlen nagu kukupai.

Elu on muutunud tundmatuseni võrreldes 20 aasta taguse eluga. Vahel näib, et mõnikord on virin moe pärast: mitte midagi ikka veel ei ole puudega inimeste elus. Andke andeks! Palju on tegelikult tehtud. Alati saab rohkem ja paremini teha :)

Veidi kurvaks teeb väärtõdemus, et vahetevahel ikka veel (arvan, et see väärtõdemus kestab ajast aega), et puuetega inimene koletis teiselt planeedilt. Et erivajadustega inimesele on vaja erielu. Ja puudega inimene on nagu kesksoost.

Minugi kohta olevat öeldud taas halvustavalt, et Tiia on liiga naiselik...
Kuidas palun!
Sündisin naiseks, mitte kesksooliseks :D
Jah, väärtustan naiseks olemist. Mulle meeldib naine olla! Olen selle uhkegi - tunnistan ausalt :)

Alles hilja aegu kuulsin sõna "invaliid"...
Kananahk tuli ihule.

Olen hakanud tegelikult negatiivseid arvamusi kõrvust mööda laskma. Kuulan. Muigan. Kehitan õlgu. Mõtlen omaette: anname andeks ajuhälvikutele...

Head inimeste päeva õhtut :)