Olen õnnelik.
Päriselt ka.
See ei ole sõnakõlks.
Olen lihtsalt õnnelik. Mis sest et on kümneid ja kümneid argimuresid ja nukrusi.
Olen õnnelik, et olen kannatanud kannatlikult kannatusi jäädes iseendaks. Kannatlikkus toob ellu rõõmusädemed ja õnnesära tagasi samm - sammult.
Armastus ja kannatus võidavad :)
Usun ikka ja alati.
Isegi siis, kui see usk on nõrk või hoopis kadunud, usun armastuse ja kannatuse võitu siiski. Ma ei tea, kuidas seda suudan...
Pisikene jõuluüllatus on seegi, et aasta lõpus on oodata ootamatut ühte üllatustki... Kuid ehk üllatused jätkuvad veel ja veel...
Ja kui olengi jõuluõhtul ja -ööl üksinda kodus nagu tavaliselt ikka, siis mu südames on kolm suurt õnneraasu ;) :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar