Elul on mõnikord häid jahmatavaid üllatusi varuks kõige ootamatumal hetkel :):):)
Täna on selline energiaallikas iseenda sees, et hoia ja keela. Kuigi küsin ettevaatuseks endalt: ega ma juhuslikult püstijalu und ei näe.? Kuidagi uskumatu, samas hästi usutav - teisiti ei saagi ju olla ega minna...
Kardan ka.
See hea ja rõõm võib taas kaduda.
Ma ei tohi kunagi lõpp õnnelik olla... Siis jäävad järele pisarad. Just siis, kui suudan pisarate olemasolu unustada, just siis tuletavad pisarad meelde, et liiga õnnelik ei tohigi ealeski olla...
Mässasin pool päeva maaliga... Minu potikene hakkab kausina ilmet võtma :);)
Võib - olla just tänaste üllatuste ja energialaksu pärast ei saanudki Tallinna minna.
Halba ei ole tõesti heata!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar