Otsustasin poolteist tundi tagasi, et ma ei lähe siiski nädalavahetuseks Tallinna :( Kuidagi raske südamega tuli loobumine. Punkti pani Katrini kirjeldust, mis päälinnas toimub - see oli suhteliselt kole pilt... Pidin Katrini juures ööbima, me pole teineteist näinud poolaastat - oleks hea olnud öö otsa lobiseda...
Saan aru, et Sandral oleks raske olnud. Liiga äkki ratastooliga sulalumes ja vallides mässada ... Mammagi luges täna moraali, et ära mine ning hoia Sandrat :) Mamma, kes alati ütleb, et mine - mine... Sandra aga meeldib mammale tohutult. Mamma teab tegelikult, et arvestan oma isiklike abistajatega alati.
Kuigi oli juba "kauplenud" Tallinnas bussijaamast kuni... abi. Ütlesin Lärryle ka ära, et ma siiski ei tule... Lärry kohkus öeldes: ise tead , suur tüdruk.
Olen küll suur tüdruk, kuid seekord tuli kuidagi raskelt loobumine ...
Tallinnas oleks ehk siiski hakkama saanud, kui kas koju ka oleksin saanud....
Olen jälle paar nädalat toas kükitanud. Mul on lihtsalt kopp ees. Probleemid, nutulaulud ja nii edasi ja nii edasi... Kõik seisab nagu paigal.
Ka kukupai nägemine jääb ära. Kuid küll me ükskord kohtume veel :)
Ja huvitavad üritused nägemata.
Pühapäeval on konverents "Kui armastus teeb haiget". Naistevastase vägivalla teemal. Olen iga kord osalenud...
Kas teate, et 25 novembril oli rahvusvaheline naistevastase vägivallaga võitlemise päev? Sünge taustaga päev, kuid väga vajalik on vägivallast rääkida, rääkida, rääkida... Selle vastu võidelda...
Mõtlesin, et saab 2 tihedat päeva ja saan unustada veidigi oma igapäevaelu...
Igatsen kevadet.
Suve.
Külm aeg ei ole kunagi istunud mulle... Mitte ainult lume pärast...
Sandra rääkis lohutuseks anekdooti. Anekdoot on see luguaul, mis mulle meelde ei jää. Vähemasti sõna - sõnalt. Pont oli selles, et hea ja halb mööduvad alati...
Praegu juurdlen, mis siis EI möödu...
Kas igatsus, millegi järele, mis ei mööduks ning see peab tingimata olema hea...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar