HEAD ISADEPÄEVA!
Nii või teisiti oleme seotud terve elu isadega - meil on (olnud) isa ja kavanaisad, mõni on ise isa, mõnel on laste isa... :) Tänu isadele ei katkegi elu.
Elus on ikka nii, et on hetki, millal mõeldakse isast paremini ja halvemini. Küllap isadki mõtlevad, et võiks olla ju ometi parem isa, kuid ei oska... Seda tunnet kogesin tegelikult peale oma papa surma, et ta tegelikult tahtis kogu hingest öelda lihtsalt, kuidas ta mind armastab jakui uhke ta minu üle on, kuid ei osanud või julgenud tundeid väljendada...
Mina süütan täna küünla ja mõtlen papale heasti, kuigi eluajal valmistasta rohkem muret/valu, kui rõõmu... Kuid usun siiski, et ta andis kõik, mis suutis mulle...
Isad, öelge ikka ja alati lastele hoolivjulgelt, kuidas armastate neid!
Usun/uskuge, et lapsed ja lapselapsedki vastavad samaga :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar