neljapäev, november 27, 2008

Appikene, ma ei ole ju...

Nägin Naistelehte. Sandra tõi täna. Palusin tal osta, kuna nii mõnigi oli öelnud mulle, kui armsasti Karel minu kohta ütleb.
Naiselik uudishimu ka :);):P mis siis Karel minu kohta ütleb :)
Karel ise oli salapärane :)

See, mis lugesin pani seestpoolt vere tarretuma - väga heas mõttes :) Mina ja Kareli elu päästja...

Eeeeeeee...

Ise arvan, et olen väga hea sõbraga vaid suhelnud endalikult - mõnikord lapsemeelselt, mõnikord heaga, mõnikord karmimaltki, kuid südamega
Vahetevahel naernud südamest Kareliga.
Vahel nutnud...
Ja nii edasi.

Kuid elupäästja ma ei ole ju :) See sõna on minu jaoks liiga suur.
Olen väikene.
Ma ei suuda seda mõista... :)

Olen ainult MINA ISE, kes on oma toetusega ja hoolivjulgusega teistele olemas olla. Vähemalt püüab olla.
Ja elan oma enda elu :) Nii halvasti või hästi kui oskan...

Aga praegu tahaksin kõiki häid inimesi kallistada, eriti Karelit, ning paluda: lubage mul olla lihtsalt tiiatibu või tibutiia (nagu Mella vahel mind hüüab) :)

Kommentaare ei ole: