Armas elumõte ja elutõde

Sain Maarikalt e-kirja, milles peitub elumõte ja elutõde:
"See on tegelikult hea, et sul praegu masekas on, sest siis on varsti rõõmsat tuju oodata :) Peale langust tuleb tõus ja peale tõusu ikka langus, samamoodi kui ööle järgneb päev ja päevale öö :)"
Ega Maarikagi ei tea(dnud), kui suur masekas mul oli. Mainisin lihtsalt üks päev, et on masendus...

Tavaliselt ma ei riputa oma isiklikke kirju siia.

Siin on elutõde.
Lihtsalt ja tabavalt öeldud.

Alati ei olegi vaja ju öelda lohutavaid sõnu: kuidas saan aidata, et sa kindlasti kohe naerataksid... Või: minul on samuti raske ja stress... Elu ongi sügavas suluseisus, läheb aina hullemaks...

Kõike on vaja. Nii head kui halba.
Et tunda:
elad ju :)

:)

HEAD 1. ADVENTI!

Nagu unenägu :P

Elul on mõnikord häid jahmatavaid üllatusi varuks kõige ootamatumal hetkel :):):)

Täna on selline energiaallikas iseenda sees, et hoia ja keela. Kuigi küsin ettevaatuseks endalt: ega ma juhuslikult püstijalu und ei näe.? Kuidagi uskumatu, samas hästi usutav - teisiti ei saagi ju olla ega minna...

Kardan ka.
See hea ja rõõm võib taas kaduda.

Ma ei tohi kunagi lõpp õnnelik olla... Siis jäävad järele pisarad. Just siis, kui suudan pisarate olemasolu unustada, just siis tuletavad pisarad meelde, et liiga õnnelik ei tohigi ealeski olla...

Mässasin pool päeva maaliga... Minu potikene hakkab kausina ilmet võtma :);)


Võib - olla just tänaste üllatuste ja energialaksu pärast ei saanudki Tallinna minna.

Halba ei ole tõesti heata!

3 sõna

3 sõna ja masendus kadus pisarnaerus :)

Rohkem ma ei ütle midagi hetkel. Mulle väga kallis inimene ütles need 3 sõna. Nii väheseid sõnu oligi mulle tarvis, et must masendus kaoks...

Olgu, mis on, kuid ma EI anna alla mitte millelegi ega kellelegi.
Kannatan.
Võitlen.
Naeran.
Nutan.
Kuid ükskord tuleb mu õuele tõeline õnn ja rõõm. Armastus. :)
Usun seda.

Palun, ärge tehke ennatlikke järeldusi!!! Asi ei ole sedasi nagu võite siit välja lugeda! Asi on veelgi kihvtim ja parem :P;)

Kasuliku tehtud

Sain täna valmis ettekandega 4. detsembriks. Eile oli juba valmis, täna natuke nikerdasin veel kujundust.
Esinen arendusseminaril "Isiklik abistaja-sinu elamise võimalus" Tartus. Korraldab Händikäpp koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Mina esindan koos Anuga Mäksa valda. Rääkides täna msn-is Anuga, kogesin, et meil on pagana hea koostöö :) Meeldiv on see, et me oskame üksteistega arvestada IAT osas just. Minu meelest küll. Kuigi IAT vormi pool (lepingud, rahalised küsimused jne) tahab veel hoolikalt läbimõtlemist - kõik ei ole veel nii hea, kui tahaksime, kuid püüdleme parimat. :) Siiski IAT on Mäksa vallas edukalt toiminud juba 9,5 aastat.

Loodan südamest, et me koostöö jätkub ja IAT areneb tippu :D

Aga 4. detsembril hoidke varbaid mulle ja Anule ja loomulikult mu isikliku abistaja Sandrale :D;)'

Arvatavasti saate minu ettekannet pärast seminari mu kodukalt lugeda.

Jajaa, jõulupuu tuletab meelde

Täna pandi maja ees kuusele elektrituled - jõulupuu särab täies hiilguses :)
Ja tuletab meelde, et midagi on taaskord lõppemas ning samas kohe algamas. Piiri nagu polekski. Vana ja uus seguneb jällegi üheks...

Tahan, et see raske ja segane aasta juba otsa saaks. Tõesti keeruline aasta, kuid siiani on mingil kummalisel väel keerulised olukorrad iseendast hästi lahenenud...

Jõulupuu on jälle pisut kasvanud!
Eelmine aasta vist mainisin, kui siia elama tulin, oli jõulupuu kuusk pisikene :) 19 aastat tagasi...

Issakene, kuidas aeg ikka lendab!

Aga see aasta arvatavasti olen jõuluõhtul päris üksinda... Ma ei tea veel öelda, kas see mõte mind praegu kohutabki... Vist mitte. Kuskil on keegi ikka, kes mõtleb mulle ja kuskil on keegi, kes samuti ehk üksi...

Õnneks jõuluõhtuni on veel aega.
Pühapäeval aga - uskumatu küll - on juba 1 advent :)

Kõik läheb mööda...

Otsustasin poolteist tundi tagasi, et ma ei lähe siiski nädalavahetuseks Tallinna :( Kuidagi raske südamega tuli loobumine. Punkti pani Katrini kirjeldust, mis päälinnas toimub - see oli suhteliselt kole pilt... Pidin Katrini juures ööbima, me pole teineteist näinud poolaastat - oleks hea olnud öö otsa lobiseda...
Saan aru, et Sandral oleks raske olnud. Liiga äkki ratastooliga sulalumes ja vallides mässada ... Mammagi luges täna moraali, et ära mine ning hoia Sandrat :) Mamma, kes alati ütleb, et mine - mine... Sandra aga meeldib mammale tohutult. Mamma teab tegelikult, et arvestan oma isiklike abistajatega alati.
Kuigi oli juba "kauplenud" Tallinnas bussijaamast kuni... abi. Ütlesin Lärryle ka ära, et ma siiski ei tule... Lärry kohkus öeldes: ise tead , suur tüdruk.
Olen küll suur tüdruk, kuid seekord tuli kuidagi raskelt loobumine ...

Tallinnas oleks ehk siiski hakkama saanud, kui kas koju ka oleksin saanud....

Olen jälle paar nädalat toas kükitanud. Mul on lihtsalt kopp ees. Probleemid, nutulaulud ja nii edasi ja nii edasi... Kõik seisab nagu paigal.
Ka kukupai nägemine jääb ära. Kuid küll me ükskord kohtume veel :)
Ja huvitavad üritused nägemata.

Pühapäeval on konverents "Kui armastus teeb haiget". Naistevastase vägivalla teemal. Olen iga kord osalenud...
Kas teate, et 25 novembril oli rahvusvaheline naistevastase vägivallaga võitlemise päev? Sünge taustaga päev, kuid väga vajalik on vägivallast rääkida, rääkida, rääkida... Selle vastu võidelda...

Mõtlesin, et saab 2 tihedat päeva ja saan unustada veidigi oma igapäevaelu...

Igatsen kevadet.
Suve.
Külm aeg ei ole kunagi istunud mulle... Mitte ainult lume pärast...

Sandra rääkis lohutuseks anekdooti. Anekdoot on see luguaul, mis mulle meelde ei jää. Vähemasti sõna - sõnalt. Pont oli selles, et hea ja halb mööduvad alati...

Praegu juurdlen, mis siis EI möödu...
Kas igatsus, millegi järele, mis ei mööduks ning see peab tingimata olema hea...

Appikene, ma ei ole ju...

Nägin Naistelehte. Sandra tõi täna. Palusin tal osta, kuna nii mõnigi oli öelnud mulle, kui armsasti Karel minu kohta ütleb.
Naiselik uudishimu ka :);):P mis siis Karel minu kohta ütleb :)
Karel ise oli salapärane :)

See, mis lugesin pani seestpoolt vere tarretuma - väga heas mõttes :) Mina ja Kareli elu päästja...

Eeeeeeee...

Ise arvan, et olen väga hea sõbraga vaid suhelnud endalikult - mõnikord lapsemeelselt, mõnikord heaga, mõnikord karmimaltki, kuid südamega
Vahetevahel naernud südamest Kareliga.
Vahel nutnud...
Ja nii edasi.

Kuid elupäästja ma ei ole ju :) See sõna on minu jaoks liiga suur.
Olen väikene.
Ma ei suuda seda mõista... :)

Olen ainult MINA ISE, kes on oma toetusega ja hoolivjulgusega teistele olemas olla. Vähemalt püüab olla.
Ja elan oma enda elu :) Nii halvasti või hästi kui oskan...

Aga praegu tahaksin kõiki häid inimesi kallistada, eriti Karelit, ning paluda: lubage mul olla lihtsalt tiiatibu või tibutiia (nagu Mella vahel mind hüüab) :)

Küsimuste küsimus

Kas minna nädalavahetus Tallinna või mitte minna - see on küsimuste küsimus :)

Kuulates uudiseid, on päälinna tänavatel hullumaja lumest. Samas mind pole kohutanud mitte üks välk ega pauk - seega mida nüüd põen... :)

Õhtul istusime Sandraga nõutud laua taga ning otsustasime, et lükkame otsustamise homse õhtule edasi - ehk sulab imeväel lumi vähemaks :)

Mõistan, et Sandrale oleks ratastool ja lumehanged uus kogemus :) Lumi iseenesest pole takistus, kuid praegu on lund lihtsalt liiga palju - see paneb mind ennast mõtlema .

Kuid tuulutust oleks mulle hädasti vaja :) Saaks õhku ja energiat, mis praegu tundub, et kaob...

Niisiis,
olla või mitte olla :)

:)

Head Kadripäevaõhtut!

On olnud meeletult vaikne päev. Kalendermärmik tuletas ainult meelde, et täna on Kadripäev :)

Päeval aknast välja vaadates oli ilus talveilm. Isegi suusatajad oli näha... :)

Tegelikult kisub endki õue lumme möllama... nagu kunagi ammu - ammu...

See tuisk/torm vist õnnelikult üle elatud

Kõige hullem oli vist eile õhtul. Elekter kadus. Hullu tegelikult ei olnudki. Ainult pimedust kõikjal. Hea oli seegi, et kallikene töötas aku peal ju edasi ning näitas sedasi valgust tuppa.
Helistasin Piretile, kas saab joosta ja küünalt põlema panna. Loomulikult Piret jooksiski. Aga siis ajasime natz juttu ning siis mõtlesin, et poen teki alla. Vara oli küll - kell lähenes 21-le alles - kuid ma poleks targemat lahendust/tegevust leidnud küünlavalges/pimedas toas.
Ega uni küll ei tulnud kaua aega.
Hommikul helistas mamma. Täna jäi piimaring ära. Mamma ei pääsenud oma õuelt teele. Ta oli nördinud, kuid samas toonitas, et kui sõite poleks, siis oleks muinasjutuline talv. Mamma pabistas vist rohkem minu pärast kui piimaringi pärast. Rahustasin teda, et Piret on siinsamas, kui vajan 112 :)
Ja mobiili laadisin ka täis. Mu mobla aku vastupidavust hea, isegi väga hea. Viis - kuus päeva.
Oli jube tuisk/torm.
Oli hirmgi.
Kuid talv!
Hea, et kriisi olukorda välja ei kuulutatud. Üks hetk mõtlesin minagi, et kohe - kohe on Eestimaal KRIIS...
Veel mõtlesin, et kumb siis on jubedam kriis, kas majanduslangus või looduskatastroof... Teine muidugi, minu meelest.
Ja veel meenutasin, kas 1982 või 1983 aasta (umbes selle aja) talve, kui istusime nädal lumevangis... Kohutav. Kuid samas oli samuti talveromantika. Mina aga ei mäleta, et keegi siis oleks paanikas olnud... Lihtsalt ei mäleta. Raadio edastas tavaliselt talve ilmateateid. Raadiot kuulasime patareidel. Elektrit polnud umbes ka nädal... Huvitav, kas tõesti keegi ei olnud tõeliselt paanikas... Oli tõesti kõik kontrolli all... Kahtlen. Kuid too oli too aeg!
Talvel on olnud ju läbi aegade lund !
Kuid sooje ilmu küll ei tahaks... Soojus keset talve - kliimaga on tõsist lahti...

Lumekardinad

Ega ma enam aknast välja ei näe - aknaklaasid paksu lumega.

Mul on tunne nagu oleks ma momendil kuskil väljaspool maailma.
Joon kakaot.
Veidi hirm on , kuid tõesti mõnus on ka kodus olla tuisutormiga.
Elekter kadus hetkeks.
Ma ei julgegi miskit suurt tegema hakata. Äkki poole tegemise ajal jään pimedasse. Muidu ehk maaliksin...

ELMAR räägib liiklusuudiseid. Isegi rong jäi seisma. Päris jube. Raudtee ja .... Raudteest tean ühte - teist pisut rohkemgi, kui meenutada... Aa seda pole küll kuulnud ega ole räägitud, et tuisk on pannud rongi seisma...

Arvatavasti sain just teada unenäo tähendusegi - juhtus nii öeldes õnnelik õnnestus. Buss kraavis... Küllap mu hing aimas ohtu ette, kuigi sellele, mis toimus, ma nagu hommikul ei mõelnudki, et see võib juhtuda...
Ema hing on ikka lastega seotud :)

Lumi, lumi ja...

Aknaklaasil suured lumelärtsakad. Nii lumiseid aknaid ei mäleta mitu - mitu aastat. Ma ei mäleta isegi selle aasta märtsi tormi - küllap siis oli mul hoopis suurimaid ja hullemaid mõtlemisi ja tegemisi, et ilmale ei olnud aega tähelepanu pöörada...
Hästi mõnus soe on toas. Aknalaudadel ei voola lumevettki. Vähemasti veel mitte. Muidu aastat aastasse voolas lumevesi kuidagi sisse. Ausalt ma ei imesta ka enam selle üle...
Ma kordan ikka ja jälle, et mul on lõppude lõpuks nüüd ägedad aknad :D :D :D

Nägin vastikut ja kummalist und. Õudnegi. Kuid arvan, et nende pingete tagajärg, mis on hetkel. Õnneks unenägu lõppes hästi. Tulin segadusest ja jahmatusest kenasti välja... Praegu pole mul sellist halba tunnet, mis vahetevahel pärast unenägusid on.
Ma usun tegelikult unenägusid. Viimasel ajal ma nagu unes midagi ei näe. Magan vist rahulikult, kui jään magama. Aga tegelikult nähakse tihti und, ka siis, kui ei mäleta und.

Akna taga pole maa ega taeva vahet. On ainult valge laius. Natukene on kõhe mõelda neile, kes peavad olema kuskil teel. Samas usun, et mõne päeva pärast, kui mitte enne, pääseb keegi ikka minu juurde... :P:P:P
Tõeline talve tunne on - kas ei ole :)

Päris talveõhtu tunne

Momendil on päris talveõhtu tunne. Ma ei ole küll lumega veel väljas käinud. Aknastki õue vaadates on ilus ja tõeline talveilm ja õhk. Ilmateade lubab paaniliselt tuisku ja tormi. Mind hoiatus väga ei kohuta - talv ikkagi - kuigi kui elekter kaob, on ebamugav. Siis tuleb lihtsalt üle elada ja punkt. Muud ei jää ju üle.
Mõtlen, kas teha termosesse kohvgi tagavaraks või mitte...
Lapsepõlves olid ka lumetormid ja puha - kõik sai üle elatud. Telefonita. Ammugi ei teatud, mis on laaditud mobiil :)
Mammagi oli täna tuisu suhtes hästi rahulik. Mäletjärve kant on pidevalt talviti lumine. Ma isegi elasin ju kümmekond aastat pubeka ja noorusajal seal kantis. Mäletan. Tean küll, mis külavahelistel teedel toimub...

Eilne päev oli minu jaoks absoluutselt mööda päev. Ei ühtki valguskiirt ega vajalikke lahendusi. Lõpuks sõin valget šokolaadi ja nutsin. Ja tundsin, kui mõnus on kodus üksinda üle pika aja nutta. Keegi ei päri, mis sul viga on...
Õhtul tuli Piret. Veinitasime küünlavalgel. Lihtsalt olime ja vestlesime elust. Ühel hetkel tajusin, et midagi pole veel halvasti, et mõelda negatiivseid mõtteid... et milleks elada äpuna...

Ahjaa, veel rääkisin MSN-is Kareliga, kes toonitas pärast mu kaebelaulu Äpuna tundmisest, et Äpu oli tegutseja ja vahva. Seega, aeg oleks mul mõista, et olen samuti tegutseja ja vahva!

Imearmas, et mul on sõpru, kes ei lase alla anda ka kõige mõttetumal ja raskemal hetkel!

Mina rumal ... ehk ... vaikida või rääkida...

Ootasin kedagi.
Paari päeva eest kurtis, et on tõbine, kuid kõik muu jättis lahtiseks. Suhteliselt normaalne käitumine. Sest haigeks jäämise tunne võib ju olla valelik ja paari päevaga mööduda - ja see ongi hea.
Küsisin mitmel korra, kuidas lugulaul on - kas oodata või mitte. Vastust ei saanud. Proovisin helistada. Kutsus ilusti. Vastu ei võetud tükkimal ajal. - lõpuks hakkasin muretsema ta tervise pärast. Selline ma ju olengi! Teadmatus on kõige hullem vahetevahel.
Täna lõpuks sain sõnumi "haigusega maas"
Tuli kergendus. Vähemasti tean ta saatuse kohta mingitki infi.
Kuid tänaseks oleks võinud veel eilegi teisi asju ja külalisi planeerida... Kui tahetakse külla tulla, siis ikka ühekorraga :P Viimasel ajal on see eriti nii...
Mõistan väga hästi, et haigused ei hüüa tulles. Mõistan, et igal ühel on isiklik elu ... mis on siiski seotud teiste isiklikke eludega. Võib - olla olen liig karm, kuid mulle tundub, et nii mõnele inimesele ei ole kohale jõudnud, et ma pole koguaeg kodus vabalt ja muretult saadaval . Et muretsen tohutult teiste pärast. Samas vajaksin meeletult mõne inimese mõistmist ja ära kuulamist.
Mitte seda, et mind ei kuulata ega mõisteta. Vaid just mõne inimese kuulamist ja mõistmist. Nagu suhtes ikka olema peaks.
Suhted ei saa toimida, kui suhe on ühepoolne. Kuigi öeldakse, et suhe toimib ning rohkem ei saagi toimida. Juba see ütlus, et suhe ei saagi paremini toimida, paneb mõtlema, kas see ongi kahepoolne suhe...

Mina rumal, loodan ikka, et kuskil on tõeline suhe...
Seda ei ole aga.

Nohjah, eks ma isegi olen mõnikord saanud kõikjale minna ega kõike teha. Vahel olen ka hädavalesid välja mõelnud. Tunnistan ausalt. Iseendal vastik tunne hädavalet rääkides. Püüan võimalikult vähe valetada. Ei taha teha seda, mida võidakse minule teha...

Siis on kogu elu heategevus :P

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=305014

Niisiis jälle heategevus ja kaastunne... Andke andeks! Õnneks see aasta on tõesti palju vähem negatiivsust, rohkem positiivsust.
Ütlen ausalt, kui ei oleks mu ellu tulnud Suu ja Jalaga Maalijate Ülemaailmse Ühingut, elaksin mina küll momendil palju halvemini ning seda mitte ainult materiaalses mõttes :):) Aga ta tuli. Ja ma julgesin lõpuks hüpata vette tundmatus kohas - maalima hakata. Usun sedagi, et ükskord maalin/joonistan minagi midagi lumest ja küünlavalgusest, millest saab jõulukaartki :)

See on minu töö.
Töö, mis mõnele inimesele valmistab rõõmu.

Töö, mille olemasolu ei tohiks valmistada kaastunnet ega haletsust. Mida siin kaasa tunda või haletseda ? Mismoodi on kaartide müügikampaania heategevus? Tehke see mulle selgeks, paluks:):P
Vastasel juhul teeme iga päev midagi ostes heategevust...

Rahu, ainult rahu!
Olen rahulik.
Ma ei ole sugugi norija. Tean, et issanda loomaaed on suur ja laia. Ütlesin vaid oma mõte omast tööst, kuigi olen veel VDMFK stipendiaat, kuid õppimine on suurim töö, et saata parimaks. :)

Tere TALI :)

Hommikul ärgates oli saabunud Kaagvere õuele suur talv :)

Magasin muide 12 tundi. Peavalu kadus. Küllap olin lihtsalt üle väsinud millegist. Millest - kes teaks. Püüan mitte üle pingutada, kuigi mõtlemisega ka saab üle pingutada. Ja kuidas veel!!! Küllap olengi seda nüüd teinud. On argimured, millele tuleb leida lahendusi.
Püüan lihtsalt vähem mõelda ja vabamalt mõelda :)
Elu - olu polegi ju nii hull, nagu mõni hetk tundub. :) Tuleb ainult uskuda, et nii see ongi ja siis ongi nii :)

Valge lumi ja peavalu

Tore oli vaadata aknast valgest lund. Üle kevade - suve - sügise.

Päev otsa on pea valutanud. Lihtsalt.

Mädanenud jalad ja siiski imearmas

Olen mässanud 2 päeva köögis. Köök on imearmsa uue näoga :) Augustis sai küll köök üle värvitud Märdi sõpradega, kuid poolikult ning see kollakasroheline värv väsitas mind - oli kuidagi liig erk. Nii otsustasingi juba poolteist tagasi kunagi taas köögi korralikult värvida maksku, mis maksab ja nüüdseks hetkeks ongi mul jube armas tagasihoidlik toon toonis köök. Toon toonis peaaegu. Pisikesi asju on veel teha, kuid ükskord on niikuinii valmis - nii nagu ma ettekujutan.
Piretiga vaatasime kahtleval pilgul köögikapijalgu, tõstsime kapi seinast kaugemale, et Kaia saaks seina kapi tagant värvida ning ühekorraga ütlesime: "Võtame jalad hoopis alt!" Nii kui Piret sai ainult natukene oma sõrmede jõudu kasutada oligi kapijalg murdunud... Kapijalad olid lihtsalt niivõrd pehkinud ja mädanenud, et ühel momendil oleks köögikapp pähe kukkunud!!! Täiesti naljata.
3 aastat tagasi komisjonikaupluses paarisaja krooniga ostetud kapp. Juba siis oli väljanägemine tal kehvapoolne, kuid nokitsemine tegi ägeda kapi. Ja nüüd panime uue värvi peale - jällegi kihvt kapp, kuigi jalgadeta. Mu jaoks on madalam kapp paremgi :D
Kõik köögikapid tulevad üht värvi...
Leidsin riidekapis vanad kardinad, mis sobivad üli hästi akna ette...
Einoh, mulle meeldib kodus nokitseda :) On nii mõnus luua oma soovidega ja oskustega omaenda kodu :) Teised on mulle seda tuhat ja üks korda öelnud, kuid ise hakkan alles praegu täiel määral sellest arusaama.

Aga kodutibu ma ikkagi ei ole. :P
Tiiatibu olen vaid ;)

Argipäevas tagasi

Jõudsin ilusti ja elusana psühhodraamast Põltsamaalt tagasi. Olen kohutavalt väsinud, kuid heas tujus :)

Ja jällegi psühhodraama grupiliige oli avaringis rõõmsameelne, et sai jõulukaarte :) Üllatas sedasi mind... :)
Päris hea on tõdeda, et see aasta kuuleb kõikjal jõulukaartide kampaaniast häid sõnu :)

Ega ma internaadimajast, kus koolitus toimub, välja ei pääsenud. Omaenda laiskusest. Vihmane oli kuidagi. Kuigi grupikaaslased olid valmis, et lähen lõppude lõpuks ka õueõhku hingama vähemasti. :)

Nüüd psühhodraama koolitusele taas jaanuaris.

Nädalavahetusest

Homsest pühapäevani olen taaskord Põltsamaal psühhodraamas :)

Südaööl lauakas

Eile öösel helises lauatelefon. Une pealt ei saanud aru ka kohe, mis helin... Nädalate viisi telefon vaikib ning nüüd öösel...

Ma ei läinud loomulikult vastu võtma.
Uni kadus. ..

Kõigest pott :P

Alustasin uue maali maalimist. Sellel saab olema üks roheline pottki, millega näen veel närusaid hetki :D Jäppe naeris:
"See on kõigest pott!"
Pildil saab olema palju olulisem asi, olulisemaid asju, kui roheline potikene, mille üks valesti tõmmatud pintslitõmme häirib mind siiani. Üle värvides õieti, peaks vale joon kaduma. Kuid see peitemäng ei õnnestunud täna. Olen marus :D
Ei, nii hull asi ka ei ole!
Kuid plahvatasime mõlemad Jäppega naerma - see on kõigest pott!!! Liu vaatas kohkunult ja mõistmatult meid kordamööda, mis nüüd lahti.
Tegelikult kirjutades ei saa seda hetke edasi anda. See oli hästi naljakas, ise ka ei tea, mida naersin - kuid see oli kõigest pott :D

Tegelikult loodan, et sellest tuleb üllatuslik ja julge maal. Jäppe andis raske ülesande ja idee, millele ma ausalt ei olnudki iialgi veel mõelnud :)
Kui ma ainult oskaks lõpptulemusega värvidega väljendada seda, mida mõtlen iseenda isiksus. Tähtedega kirjutades oskan.
Maalides värvidega hetkel vist veel mitte...

Jõulukampaanias on minuni jõudnud vaid südant soojendavaid vastukajad. Mulle on ka helistatud ja öeldud häid sõnu. Loodan, et kogu me meeskond tunnetab see aasta mõistmist ja arusaamist.
Mitmed mu sõbrad on öelnud, et on saanud me ühingu jõulukaarte ning Mella kaart on see kõige :)

Ikka ja jälle jõuludest

Täna algas siis Suu ja Jalaga Maalijate Ühingu jõulukaartide kampaania. http://www.sjkkirjastus.ee/
See aasta on jõulukaartide komplektis ka meie Eesti kunstniku Mella jõulukaart :) Mul on see üle siiralt hea meel!

Loodan südamest, et sel aastal on palju rohkem mõistmist, kui eelmine aasta.

Ise pean veel tõsisemalt maalimisse suhtuma, sest täna sain tähtsa kuupäeva, mis määrab oluliselt taas mu lähiaastad. Sellest juulis 2009 :)

Õnnetoojad läksid ukse tagant minema :D

Huvitav, kas nüüd aastaaega ei ole õnne??? :)
Igavesti lärmakad mardisandid käisid trepikojas ning minu ukse tagagi. Häältest tundusid olema suured sandid ja pisut ehk võtnudki (võin eksida ka). Laulsid kõvasti: laske sisse... ning koputasid ka hästi kõvasti ustele... Ega nad vist omaenda lauluhoos ei kuulnudki, kui hõikasin sisse ja läksin esiku... Minu meelest olid nad uste taga suht kannatamatud, mitte vaid mu ukse taga...
Viisid õnne hoopis minema??? :D:D:D

Loodan siiski, et järgmine aasta tuleb mulle kergem ja pisutki parem.
Õnn tuleb iseendal leida ja võib - olla tehagi...

Ausalt öeldes, ega ma polndki martide vastuvõtmiseks suurejooneliselt valmistunudki.

Isadepäevaks

HEAD ISADEPÄEVA!
Nii või teisiti oleme seotud terve elu isadega - meil on (olnud) isa ja kavanaisad, mõni on ise isa, mõnel on laste isa... :) Tänu isadele ei katkegi elu.
Elus on ikka nii, et on hetki, millal mõeldakse isast paremini ja halvemini. Küllap isadki mõtlevad, et võiks olla ju ometi parem isa, kuid ei oska... Seda tunnet kogesin tegelikult peale oma papa surma, et ta tegelikult tahtis kogu hingest öelda lihtsalt, kuidas ta mind armastab jakui uhke ta minu üle on, kuid ei osanud või julgenud tundeid väljendada...
Mina süütan täna küünla ja mõtlen papale heasti, kuigi eluajal valmistasta rohkem muret/valu, kui rõõmu... Kuid usun siiski, et ta andis kõik, mis suutis mulle...

Isad, öelge ikka ja alati lastele hoolivjulgelt, kuidas armastate neid!
Usun/uskuge, et lapsed ja lapselapsedki vastavad samaga :)

Jõulukaardid

Meie Suu ja Jalaga Maalijate Ühingul on sel aastal imeilusad jõulukaardid ja jõulukomplekt.

http://www.sjkkirjastus.ee/?doc=10014

Minul on küll üks mure jõuludele mõeldes vähem :) Jõulukaartide muretsemise mure :) See aasta tuleb hakata ka saatma nagu vanasti. On olnud aastaid, kui olen kirjutanud / saatnud 45...50 kaarti - vanal heal ajal. :) Kolm - neli aastat olen olnud väga laisk. Olen läinud kergema vastupanu teed: internet ja sõnumid. Saan aru küll, et see pole see. Ise olen saadetud kaardid välja printrinud - jäävad sedasi alles paberilgi. Saadetud sõnumid kirjutan märkmiku.

Nohjah, kunagi joonistasin jõulukaarte. Igale ühele isesuguse. Peamiselt vildikaga.
Nüüd ei ole tulnud ühtki jõuluteemalist maaliideet :S

Mõistus tõrkub aga jõuludele juba mõtlemast. Kuidagi väga kaugel veel jõulud...
On november alles.
Homme isadepäev. Ja vist ka mardilaupäev :)

Üks vana lugu, mis ei vanane

Ehk on keegi, kes ei ole veel lugenud Urve Tinnuri lugu minust, mis ilmus aasta tagasi TervisPlusis. Nüüd võite lugu lugeda mu kodukal (Urve loal riputasime loo üles alles nüüd Mellaga, interneti variandi ajakirjas pole):

http://www.lux.ee/tiia/index.php?page=10031

Kindlasti on mul samm õnneni jätkuvalt astumata... :)

All C süües...

Ei ole ammu - ammu ühtki sõna GNLD-st kirjutanud. GNLD tooted ei ole mu elus kuhugile kadunud. Tõsi, kasutan enda tarbeks peamiselt hetkel ning vahetevahel räägin nende väärtusest teistele.
Olen momendil rahul.
Sest prügita kõikjal üles liini ma lihtsalt ei suuda. Hetkel vähemasti. Kuid ma ei taha mitte sugugi väita, et ühel heal minutil ei ole ma ka GNLD-s director :) Mind on vist küll juba maha kantud GNLD-s, kuid siiski hingitsen omaette ja naudin GNLD tooted sajaga.
Süües täna all c, siis mõtlesin, et tuletan teilegi meelde, kui tähtis on vastu talveaega enda eest hoolitseda. Süüa vitamiinegi. Veel parem väga toidulisandeid, mis on GNLD-s. Aitavad ka väsimuse jne vastu.
Et raskel ajal, mis praegu on, ei saa luxust lubada...
Mmhhmmhh.
Aga inimese tervis ei ole ju luxus. Inimese säravad silmad pole ka nagu luxus... See on see ju, mis aitab inimesel raske aega üle elada.
Sellepärast isiklikult püüangi GNLD toidulisandeid ikka pisutki süüa... Mul ei ole aega haige olla.
Võiksin ka lugeda mitu põhjust, miks ei saaks GNLD tooteid tarvitada, et raha ei ole... Ei olegi. Kuid ravimid maksavad ju täpselt samuti...
Ühel päeval tundsin, et nohu kipub kallale tulema. Sõin poole päevaga 6...7 all c, ja tänaseni pole nohu :)
Puhatusvahendid on ikka üllatavalt HEAD. Avastan ikka ja jälle, milleks on ainuüksnes LDC kõik hea :)

Kolmas auhind...

Meeldetuletuseks:

Auhinna reeglid on sellised:

1) Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.

2) Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.

3) Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo omale blogisse.

4) Logo peaks linkima originaalauhinna lehele.

5) Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.



Selle rahvusvaheliseks kujunenud, Uruguaist alguse saanud blogidepreemia reeglid inglise ja hispaania keeles on siin .



Ausalt öeldes Mari - Leen oli mul kohe üks auhinna saaja. Hetkel kirjutab ta blogi aadressil http://www.ohtuleht.ee/marileenublogi . Kuid võin kinnitada, et on bloginud kauem, kui mina ja tänu talle blogin minagi :) Leenu kirjutab väga otsekoheselt ja julgelt.

Jälle 1 unistus täitunud... :)

Ostsin ESMAKORDSELT elus ISEENDALE 16 osalise nõude komplekti. Rohelise. Savist. Päris hea hinna eest (mitte sugugi pead pööritavalt kallis :) )
Olen happy :):):)
Unistasin rohelistest nõudest mõned head aastad. Nüüdki mõtlesin ja kaalusin, kas ostan või mitte paar nädalat peale seda, kui nägin Jyskis sobivaid nõusid...
Raha on ju alati vähe - tahtmatult mõte, kas ikka on vaja :)
Need on pisiasjad, mida ei panegi tähele, et need määravad oluliselt iseseisvustunde. Mul ei olnud nõudest puudu. Oh ei! Kuid jällegi on mu nõud kellegi omad või antud/kingitud. Ise olen muretsenud mõne üksiku toidunõu nagu näiteks panni või noa. Nüüd saan 4 inimesele teha uhke ja ilusa laua :)
Usun, et nõud jäävad aastateks. Raha oleks niikuinii ära kadunud...

Tegin endale jõulukinki ette :) Olen ju olnud tubli tüdruk sel aastal! Enda meelest.

Mitte et ma läheks jõulumölluga juba kaasa.
Jõulumöll praegu teeb kurvaks ja hirmu. Mis on 24. detsembril??? Surmaniväsinud ja stressis kõik inimesed. Täna vaatasin Eedenis ja Zeppelinis jõulusära ning arvasin, et näen nöökivat und - külmaks jättis see möll...
On hea, et jaanipäevamöll ei alga juba aprillis ning poodides ei müüa jaaniusse ega sõnajalaõisi... :P

Ehitus ABC-s ei olnud õnneks veel päkapikke :) Selle eest oli meeldiv teenindus! Noormees - müüja kuulas mind, mitte Sandrat. Tasapisi toimetan kodus edasi - on ju hea hoolitseda kodu eest. Mitte ainult selle nimel, et oleks ideaalne ligipääs kõikjale, vaid ikka ka sellepärast , et näidata kodule oma armastust :)
Võib - olla olen lapsik :D
Aga las ma siis olen lapsik :D :D :D
Kodu on tavaline imeline koht...

Mäksa valla infolehes LEEPÜ

http://www.maksavald.ee/vvfiles/0/maksavald_10_08_veebi.pdf

Rusuv... Optimislikumalt, paluksin...

Majanduskriis ja majanduskriis... Ausalt öeldes, kui kuulata vaid majanduskriisi paanikat - mis need jutud, vestlused ja uudised muud on, kui paanika - siis tuleb juba deprekas kallale üksnes kuulamisest.
Ma ei taha absoluutselt öelda, et kõikvõimalikke ohte majanduses ei ole. Kõik võib minna allamäge ja lähebki... Kuid praegu on küll tunne, et maailm jääbki igavikku lõpuni kuhulegi sügavasse majanduskriisi ning hullemaks ei saagi enam minna.
Alati saab hullem olla!
Alati saab paremaks minna!
Hull aeg tuleb mingil viisil üle elada. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikkagi saab!
Lootus peab ju jääma! Vähemasti selleks, et elu kestaks edasi...

On ennem rasked ajad üle elatud, küllap elatakse nüüdki !

Kodukardinatunne

Suur aken sai täna ka värvitud ning roosidega kardinad taas ette. Timo sõbrana värvis akent. Lihtsalt pahtel ei kuivanud Meelisel aknapõskede tegemisel ära - niiskus oli elamises - ja jäigi koheselt värvimata. Meelist ootasid teised uued planeeritud toimetused. Ta oli tõepoolest pisut kurb ja pabinas, et ei saanud ise mu aknapõskede tööd lõpuni teha. Kuid luges mulle sõnad peale, et värvida tuleb hoolikalt :)
Usun, võin kinnitada, et Timo tegigi täna hoolikalt värvimistööd :)
Sandraga panime kardina akna ette. Olin paar nädalat ilma kardinata - mitte ei harjunud ära. Kardinata on tuba hoopis kõledam. Olgugi, et aknast kardinata välja vaadata on hoopis lahedam, kuid... see ei ole see tunne, mis kodus olema peab.
Kaks olulist asja peavad toas olema: aknakardin ja põrandavaip. Nendeta tundub kodu külm ja kõle :):)
See minu arvamus.

Muide, minult on palju küsitud, kuidas saan ratastooliga vaipadel liikuda. Lihtsalt saan. Olen vist nii harjunud. Hommikuti on ju mõnus paljajalu vaibal käia :) Paljas põrand on jahe ja ... oh, külm värin jooksis üle ihu. :P
Meil on kodus alati vaibad olnud. Minu mängunurgas ja toas alati paksem vaip, et mu jalgadel jahe ei oleks. Seda mäletan juba lapseeast. Ja ma ei võinud iialgi vaipa sassi ajada ega jätta!!! Vot :D

Hingedepäev

Küünal põles aknal minulgi.

Kurb ei olnudki. Kuidagi hea tunne on mõelda, et mu väikese hubasesse elamisesse on oodatud lähedased hinged ning küllap nad teavad, et see on nii...

Täna oli mul üle mitme aja kunstitund Jäppega. Ta lubab taas hakata mind juhendama. Kord nädalas. Hea, väga hea! Usun, et Jäppe on selline kunsti juhendaja, kes nõuab maksimaalse minult.

Jäppega oli kaasas jälle Liu. Liu poseeris mulle :) Esimene elav hing, kes poseeris mulle! Mõni hetk kohe seisis pildil nelja käpaga :D Ma ei ole ealeski loomi osanud joonistada. Ega tänagi ei tulnud koera moodi... Jäppe arvab küll, et on Liu sarnane. Võib - olla õige pisut ongi :D:D:D

Õhtu leidsin luxi postkastist Kaupo kirja. Ta süstis minusse taas sellise energia laksu, et võiksin uuel aastal iga kuu koolitusi ja seminare korraldada :) Hea on mõelda, et on selliseid töökaaslasi, kes usuvad jätkuvad sinusse !!! Küllap Kaupogi teab, kuidas minust maksimaalse välja pigistada :)

Tänase õhtused unistused

- Helistaks kellelegi... Ei helista.
- Kui helistaksin, kutsuks ta välja... või vähemasti külla... Ei, see ei lähe mitte.
- Läheks ise kuhulegi... Läheks, kuid täna ei ole kellega minna.
- Läheks mõnda portaali... See ei ole see, mis päriselt välja minna.

Tülpimus on.
Lööks kõigele jalaga ning poeks teki alla. Pole küll minu uneaeg veel, aga see on unistus, mis täituks nüüd ja kohe :)

Aga ma ei tea, kas tahangi ka magada.

Valgust vajan :)

Teine auhind läheb...

Niisiis, püüan oma rõõmu taas teistega jagada, et teha teistele veidigi rõõmu :) Seega mul on teinegi blogi auhinna vääriline inimene väjavalitud. See on tõesti päris keeruline valimistöö !

Kuid, enne veel meeldetuletuseks:



Auhinna reeglid on sellised:
1) Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.
2) Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.
3) Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo omale blogisse.
4) Logo peaks linkima originaalauhinna lehele.
5) Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.
Selle rahvusvaheliseks kujunenud, Uruguaist alguse saanud blogidepreemia reeglid inglise ja hispaania keeles on siin

Ja mu teine auhind läheb Märdile , http://msaar.blogspot.com/ ! Ta on noormees, kes julgeb kirjutada julgelt. Ka usu teemadel oma moodi. Blogi kujundus on tagasihoidlik, kuid sisu on mõtlemapanev .

Kõikidele TIIAdele

HEAD NIMEPÄEVA,

Tiia!

Mulle endale ka :P:D