Saunas käisin.
Salemi kirikus.
Külli kutsus. Ta seal pühapäevakooli õpetaja.
Hästi sümpaatne mulje jäi. Isegi saunalava istumiseks oli minu jaoks tõesti mugav. Usun, et ka Sandral minu tõstmiseks. Dšusiruumiski oli tool, kus hea istuda - ma ei libitsenud kuhugile. (Tavaliselt põlvitan dšusiruumis põrandal, siis on ohutum ja mugavam. Ma ei ole endale palju rääkitud dšusitooli, kus tõesti tunnen end turvaliselt. Ja ausalt öeldes, ega mulle polegi dšusitooli eriti vajagi... See ei ole jonnimine. On lihtsalt minu põrandal või dšusialusel istumis - pesemisviis...)
Salemi kiriku saun pole inva - saun. Ärge seda mõtelge! Ja kindlasti mitte kõikidele avatud, vaid oma rahvale. Väikese tasu eest, sest kulud on ju igal pool. Kirikuteski. :)
Peale sauna jõime kohvi ja teed, sõime head ja paremat kiriku köögis istudes. Mõnus oli. Kuidagi kodune :)
Majaperenaine Aino tuli kööki askeldama. Rääkis meiega ka. Suureks üllatuseks kostis ta pärast Sandra minu tõlkimist: "Sain aru Tiiast küll! Tuleb lihtsalt hoolikamalt kuulata..."
Aino suhtles minuga esimest korda.
Üllatus oli kindlasti Salemi kiriku kodupoolne pool :) Puhas ja hubane. Unustasin hoopiski, et viibin pühakojas :) Väga heas mõttes.
Õhtul külastas üllatuslikult mind Helena (nr 2)! Külaskäik oli veerand tundi, busside vaheline aeg. Kuid siiski rõõmust üllatust! Juba paar nädalat soovis Helena mind näha, kuid pidevalt tuli miskit ette... Täna sõitis kella 18 bussiga mind kallistama ja jooksis tagurpidi Vana - Kastre tagasi. Rääkisime paari minutiga 4...5 kuu elulood ära :) Kuna Helena jättis oma sõrmuse mais viimane kord siin olles, siis sai sõrmusegi lõpuks kätte. Hoidsin sõrmust hoolikalt peeglisahtlis.
Mõnus ja meeldiv üllatusrohke pühapäev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar