Viimane septembri õhtu 2008 aastal. Aeg tormab tohutu kiirusega. Kõhe on lausa aja tormamisest.
Sirvisin kalender - märkmikut ning leidsin kurbusega, et september on niisama möödunud. Mitte midagi olulist ei jõudnudki teha. Okei, projekt on küll esitatud, kuid esitamine on vaid pool sammu sihi suunas. Ehk ükskord, kui projekt lõpeb, siis meenuvad need pöörased päevad ja unetud ööd, mis olid septembris 2008 ning millest hakkas kõik... Praegu on ootus ja lootus.
Mõtlesin, et sügishooaja algus tuleb hoopis tõhusam. Töökam. Meeldejäävam. Mitte, et midagi oleks olnud päris mööda septembris, kuid midagi jäi lihtsalt puudu. Ma ei teagi, mis see midagi on.
Hing on kuidagi rahutu.
Aeg möödub ja mitte miskit normaalselt ei jõua teha. Õigemini, tee ja tee, kuid tehtud ei ole silmaga näha. Päevades ei jää jälgi maha. Õigemini, kõik jäljed on tavalised, mida ei nähta järgmisel päeval...
Aga KAS peabki alati miskit füüsiliselt tegema...
Vahel ehk piisab mõtetest. Südamehäälestki. Et eriline samm jätta järele. Aimatav sammude kaja...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar