Igaks juhuks marineerisin kurke. Mitte kilodega. 2 purki. See ei ole ebatavaline tavaliselt. Minu puhul küll - mina nimelt ei söö lapsest saadik õieti kurke. Ei värskeid ega marineeritud ega ka hapukurke. Vaid kartulisalatis peab kurk olema.
Hommikul toodi mulle taas kurgid, et Tiiakene sa pead sööma ju ometi...!!! Naabrimammi muretseb. Tegelikult hästi armas. Inimene on leidnud mingi elurõõmusädeme, midagi teha teise heaks. Seda ei saa pahaks panna.
Küllap tulevad mulle külalisedki, kes söövad marineeritud kurke või panen jõuluajal salatisesse... Värsked kurgid jagan ka omakorda ära.
Papa pakkus kõikidele oma hapukurke... Peielauas meenutasid enamus mu isiklikud abistajad ja sõbrannad justnimelt papa sisse tehtud kurke...
Ma ausõna naeratan praegu. Mitte ei nutta.
Mina arvasin, et üksi olles ei tee proovigi kurke sisse. Ära ütle eks ole iial "ei iial"!
Olen aga juba lapsena küll ja küll emaga ka koos kurke purki toppinud. Alati mõeldes, kuidas inimesed söövad hapukurki...
Sellest ei saa aru siiani :D:D:D
5 kommentaari:
Ma pean siis Sulle külla tulema neid kurke mekkima :P
Mulle küll väga maitsevad!
Mulle meenusid nüüd ka su papa kurgid, kuidas Marek neid isuga nosis:D
Ragne
kukupaile: TULE ! Ootan!
Ragnele: nüüd meenus ka too päev :D Marek nosis isukalt ja me naersime...
mis teha, ta ei varja, kui talle miski maitseb :D
Ragne
Kas peakski varjama :) EI pea ju, nii ma arvan...
Postita kommentaar