Tunnen end jällegi ELUS olevana :D Eile olin ausalt öeldes surnud. Ma ei kirjutanud, kuid ma ei jõudnud isegi süüa. Näksisin lihtsalt. Söömine näis ka hirmus väsitav tegevus olema. Kukkusin voodi, kuid silmi kinni panna ei jaksanud.
Hommikuni magasin nagu kott, kui ükskord magama jäin.
Täna sain end ka kiiresti dšussi all upputada (Sandra abiga muidugi) - nüüd tõesõna ELUS INIMESE tunne. :D See on väike igapäevane tegevus, mida mina iga päev teha ei saa. Vajan ju iseenda pesuks siiski isikliku abistajat. Pärast suurt pinget on aga eriti hea tunta, kuidas mitme ööpäevane pingehigi kuivanud ojad kuuma - kuuma vee all kehalt maha lähevad...
Nüüd vaja taas tegelema hakata elamisega.
Püüan Arbuusi küpsemaks maalida.
Üht üritust ettevalmistada, mis on oktoobris.
Häälestada nädalavahetuseks ja psühhodraamale.
Ja nii edasi.
:) Tee tööd, siis ei tule armastust! See on mu sõbra Tarmo vanasõna :)
Eks rabeleme siis aina edasi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar