reede, august 22, 2008

Nutta... naerda...

Mehed ei nutta...

Paar päeva on nutmise küsimus minu sees. Kui ma eile lugesin kukupai meestest ja mehelikkusest
http://kukupaike.blogspot.com/2008/08/meestest-ja-mehelikkusest.html , siis mõtlesin taas, miks on mehed ei julge nutta... või ei oska lihtsalt nutta... Mindki keelati suuremaks saates nutta. Mina olin aga ometi tütarlaps! Ma lihtsalt ei tohtinud nutta ei rõõmus ega mures. Öeldi ikka, et ega ma titake ei ole.
Ei olnud titake!
Mul olid omad tunded!
Õppisin nutma pimedas ja hääletult. Peamiselt voodis uneajast.
Noore naisena ma enam pisaraid ei varjanud. Mitte sellepärast, et olla kuidagi naiselikum. Enda ja teiste meelest olen alati olnud naiselik. Vaid sellepärast, et olla oma tunnetest avatum ja siiram. Pisarad ei ole sunniviisilised. Nüüd on sagedasti nii, et tahaks nutta, kuid pisarad ei voola. On kuivad pisarad. Rõõmupisarad tulevad silmist põsele hoopis kergemini.
Ma ei ütle, et nutmine oleks naiselikum või mitte mehelik.
Nutmine on inimlik.
Olen kuulnud meestelt, mees - sõpradeltki: miks nüüd nutad. Nad on saamatud nutva naisega. Vahel nad ei tee isegi vahet rõõmu ja/või murepisaratel. Nad ei oska öelda "nutta". Selle asemel
teevad (pisikese) skandaali. Tunnistavad, et kardavad nutvat naist, kellega ei osata midagi peale hakata...
Arvatavasti, vähemasti mina arvan nii, et poisid/mehed ei ole eales näinud oma ema nutmast. Kuid õdede nutmised? Paljudel on olemas ju õedki...
Emad, muide ka isad (ja kuidas isad peaksidki rääkima oskama!) ei ole rääkinud, et nutmine on siiski loomulik enda väljendusviis. Ei tohi segi ajada ainult jonnimisega.
Võib - olla on kangelaslik mitte nutmine nõuka pärand - oli ju nii hea ja õnnelik elu meil :P
Olen näinud ka mehi nutmas.
Kui saabki nii öelda, on olnud need vapustavalt soojad ja siirad hetked. Inimene on ISE. Ei teeskle. Ei püüdle näidata end vaprana kellegi/millegi teisena... Tunnistab tundeid... Küllap on saanud meestel nutmisest kergem ja lahedam olek...
Pärast nutmist mõistad iseend ja ehk ilma elu paremini.
Naerupisarad on parim ravi murele...

Naerge ja nutke südamest :)

Kommentaare ei ole: