Sõna otseses mõttes kukkus jõulukaktusepott kapilt mulle pähe!!! Midagi hullu ei juhtunud - sain eest hüpata. Kuulsin sahinas. Vaatasin üles... Arvatavasti mopsivars tõmbas lillepoti alla. Põrandaveepank seisab prügikapinurgas, seal ei lähe ümber ega jää ette. Mopsiga on mul imekerge pesta ja mopsi kuivaks pigistada... Nohjah, esimene reageering oli kõva häälega: "Kurat!"
Mina vahetevahel ka vannun. :D
Põrand oli mullane.
Taas pesin.
Aga jõulukaktus on nüüd põrandal. Leidsin talle sobiva koha.
Tean, et jõulukaktusele ei meeldi liigutamine. Ei hakka õitsele. Aga ta pole kunagi õitsenud. Mulle aastaid tagasi andi lihtsalt viinaraha eest. Õigupoolest papa võttis vastu... Mina kehitasin keeldudes õlgu... Ta on muidu lopsakas jõulukaktus.
Tagatoas on teine jõulukaktus, mille kinkis mamma. See õitseb vahel minu sünnipäeval :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar