Kõõlumas aknal... juuksed puhkeseisus...

Nii, juuli esimene õhtu tõi mitmele inimesele kreepsu - tiiatibu kõõlub tagatoa aknal :) :) :) Mitte midagi hullu! Piret saatis akna alt naljaka sms-i. Paugu pealt tahtsin talle veel rohkem teha šokeerimist - vastusõnumiga ei oleks olnud see üleüldse nii hea :D
Kuna Sandra oli siin, siis polnud aknal kõõlumine sugugi keeruline: seisin püsti (mis on iseenesest mulle väga vajalik ja kasulik tegevus). Lõõpisime naistega.
Arvatavasti seesugust pilti nägid küll Piret ja Reet esmakordselt - mina aknal ja seistes. :D
Mul endal oli lõpmatult kihvt üllatada teisi ja ka pisut iseend.
Kuigi
kui noor ja loll olin, siis olen küll ja veel akendel kõõlunud :D Üks ekstreemsem aknalaual istumine on olnud Olümpia hotelli 14 korrusel. Aken oli praokil ka. Olin siis umbes 20 aastane. Seltskonnal oli õudne mind vaadata, kui mina kõigutasin jalgu ja naersin südamest. Muuseas, aknalaud oli kohutavalt lai, mõnus oli seal istuda :D

Mul on karvavahetamis hooaeg :) Päris tõsiselt. EI, juustele vist ei meeldi koguaeg pidevalt kõvasti kinni olla: kalasabas või muus punutud olekus. Loogiline oleks ju, et kinni olles ei lähe juuksed sassi ega pussasse. Lähvad küll ja kuidas veel!!! Või on see, et mu juuksed on tohutult kuivad ja haprad. Juuksur Külli soovitas aprillis tavalist toiduõligi juustele paitada, kui muud käe pärast ei ole. Seda ma pole proovinud. Palsam jm kraam on. Aga jah, loodetavasti see kuu saavad juuksedki puhata. Võimalikult palju lahtiselt olla ja / või kergelt kinni.
Külli juurde tahan minna nagunii lähiajal - siis saab nõuandeid, mida teha, et kammides juuksed ei tuleks peotäide viisi peast... Kiilakas tiiatibi EI lähe mitte :D

See kuu peaks olema isiklik abistaja palju - palju kättesaadaval olema. Nii leppisime Sandraga kokku. Juuli lõpus peaaegu nädala olen Lauraga usutavasti Lemmerannas.
Täna riputasin ka töökuulutused internetti.

Arvatavasti hakkab kõik ikkagi samm - sammult taas laabuma...