Lihtsad mõtted

Loodetavasti pooleaasta tegemised on üsna hästi korda saadetud. Niivõrd kui kuivõrd. Täna sai LEEPÜ majandusaruannegi esitatud. Maarjaga. Viimasel minutil küll, kuid siiski. Olid küll lootusetuid hetki, et kõik läheb viltu... Lausa nutuklimp on olnud mõni hetk kurgus - töö ja tegemised läksid üle kivide ja kändude... Minu jaoks on mtü juhtimine töö. Mitte mäng vaid iseenda jaoks. Ok, ok, ok, ma ei kaeble - ega kõik ju halb pole. Tegevusi 2007 aastal jätkus. Ehk on mu nõudmised teistele, liikmetele liig kõrged. Kuid jah, kui uuel sügistalvisel hooajal leiab LEEPÜ oma MIKS-i taas üles, siis oleksin rahulik.
Apelsinipuudki, need, mis saime LEEPÜ 1. sünnipäevaks on norus ja kuivanud. Nad kasvasid silm nähtavalt ja olid mai alguses veel vägagi elus. Miski on apelsinipuudele mõjunud hävitavat. Ehk see, et ma pole osanud LEEPÜ ühtse perena hoida... või lõõmav hommiku päikene aknalaual...
Taimed ju tunnevad probleeme.
Olen apelsinipuude pärast nii õnnetu.

Homme hakkab juuli. Aasta teine pool.
Ma loodan, et teine poolaasta tuleb parem kui esimene. Ei saa ju nii olla, et terve aasta on üksainus nutulaul. Pisarate järele peab püsima naeratamiskaja...
Juulis tahan puhata.
Selgeid plaane juuli alguseks polegi. Lihtsalt sujun oma rada. Sooviksin maalida rohkem kui siiani. Teised kohustused unustaks puhkuseks ära. Võib -olla kodu heaks teeks ka midagi.
Võtan aega iseendale.
Ma veel päris hästi ei tea, mis täpselt teen või tahan teha. Kuid aeg iseendale peab olema - muidu ei suuda pimedat talve üle elada. Naljakas, mina ja ei tea! Päriselt ka.
Tunnen, et olen kohutavalt väsinud, et tuleks teha miskit enneolematut, et energiat saada.
4. juulil on kaks üritus, kuhu sooviksin minna. Raske valik! Kas minna Võrtsjärve äärde SDE suvepäevadele või Tallinna "VAIKIJATE HÄÄLTE" 2 esitusele. Või hoopis sünnipäevadele - mul vähemasti kolmel inimesel järjestikku sünnad...
Igatahes koju ma ei jää.
Homsest taas Sandra mul olemas :)
Peaks internetigi taas töökuulutused riputama - see on hoopis ununenud. Arvatavasti mu kuulutused on ammu aegunud. Egas kedagi, homme uuendan...

Ära anna alla - siis saad friikartuleid mikros :P

Eile õnnestusid lõppude lõpuks friikartulid mikrolaineahjus! Nädal kaitsetasin friikaid mikros teha. Kõrvetasin st friikad läksid kivikõvaks... Eile panin südame täiega hästi palju margariini ning vähese ajaga - friikartulid nagu friikartulid ikka :)

Pagana kleit!!!

Mamma aitas mul hommikupoolikul riide panna. Kuna eile jõudsime Piretiga linnast koju õhtul, siis lubasin iseendale öösärgi selga - mõnusam magada ju - et täna tuleb niikuinii mamma ja aitab öösärki seljast ...
Nojah, valisin sajaga vale kleidi selga :D Õlapaelad vajusid alla ja... mis arvate, mis juhtus :D Otseloomulikult kleit tuli seljast - noo ise aitasin veidi kaasa, sest ebamugav oli... ÕNNEKS panin T-särki kleidi alla, sest teadsin neid õlapaelu, kuid midagi sellist ma küll ei uskunud :D
Kas olen nüüd pool alasti?
Vaat ei ole :D:D:D
Alguses mõtlesin, et helistan Piretile ning küsin, kas saab appi tulla... Siis mõtlesin, et pole ju hädaolukord - ainult kleit vajus seljast. Ja mis siis!!! Ei helistanud Piretile.
Võtsin kummiga seeliku. Mõne tunniga oligi seelik seljas!
Ja ongi kõik hästi. :):):)

Täna magan päevariietega... Vahet ju erilist pole !

Igatsused... ja üks hull mõte - mõttele, palun, kaasa mõelda!

Mul on igatsemistuju :)

Täna õhtul oleksin jalutanud kuskil. Mitte avatud aknaga toas kükitanud ja otsinud tegevusi, et mitte mõelda igatsustele, mida on täna loendamatult palju... :) Miks? Ei tea. Ja ei tahagi teada.
Vahel on vaja igatsusi endasse lasta.
Vahel on vaja igatsustele järgnevaid unistusi, et edasi sujuda ja olla. Mitte pidevalt küsida iseendalt olla või mitte olla. Enda juures olen tähelepanud, et kui puuduvad unistused moment, tuleb mitte olemise tunne ligi - ei taha olla ja kõik see lugulaul. Ma ei salli seda tunnet!!! Siis tuleb teha raskem töö - otsida unistused taas üles ning ka igatsused.

Pooleaasta pärast umbes vaatab mu kodukat www.lux.ee/tiia 100000 vaataja. Mul on pikemalt aega kelmikas unelmmõte: korraldada umbes sel ajal kokkutulek nendega, kes on tõepoolest minu fännid, minu sõbrad ning siis selle üritusega ühte siduda ka minu isiklikke abistajate kokkutulek. Sest tean, et mitu - mitu isikliku abistajat loevad unejutuna mu blogigi :) ;)
Oleks päris tore kohtuda inimestega, kes loevad mu blogigi, kuid kellega ei ole päriselt kohtunud. Ja teha üheskoos miskit kihvti, näiteks pöörata maailm targupidi :D sest pole olemas võimatuid unistusi :)
Sellest üritusest võiks midagi ühiskonnale ka tulla - ainult lõbu pärast poleks ju mõtet. Arvan ja peaaegu usun, et meil kõigil oleks miskit teistele öelda. Kindlasti ma ei sooviks oma puudeid ega erivajadusi rõhutada. Kuid seda, kuidas olen end kohandanud maailma :) , mitte vastupidi.
Ei ole ju vaja alati üdini ametlikke konverentse, kuidas ikkagi võrdväärsust ja tasakaalu puudega inimese ja nö tava inimese vahel saavutada. Tooks lihtsalt ühe näide elust enesest.
Rahastajad oleks ehk osavõtjad ning loomulikult mina ise. Ma ei arva, et keegi sponsor või projekti rahastaja(d) annaks hullumeelsusele kroonigi - aga mine sa tea... Kui hästi põhjendada...
Või on väga hulljulge mõte? :D:D:D
Nüüd peab veel üks geniaalne ürituse nimi tulema - seda veel ei ole pähe tulnud :P

Head - halvad üllatused läbi segi

Täna, ei, juba eile, toimus LEEPÜ üldkoosolek. Halb üllatus oli mulle kui esinaisele, et inimesed polnud infot e-kirjadega saanudki kätte. Inimesi oli vähe, kuid foorum tuli siiski kokku. Seegi positiivne! Kuid siiski ei saanud teha sellist üldkoosolekut nagu olin plaaninud. Ettevalmistanud.
Tõesti tahaksin teada, kuhu emailid kadusid!!!
Must kass istus internetti juhtmeil va???!!!
2007 majandusaasta oli LEEPÜle suhteliselt hea. Suutsime kõikjal olla (ärge võtke sõna - sõnalt, päris kõikjal me ka ei olnud :D ) ja kõik teha väikeste inimjõuga. No, tegijaid võib ühe käe (VARVASTEL) üles lugeda!
Ausalt öeldes, olen väsinud, et puudub tugev meeskond... Vahel on kaks - kolm inimest ka tugev meeskond, LEEPÜs siiski vist pigem naiskond, KUID...
Saan aru, et keegi peab olema eestvedaja.

Mul oli tänaseks linna saamisega üsna keeruline pea murdmine. Mul ei ole see nädal ju isikliku abistajat. Õnneks on sõbrannad, kes aeg - ajalt mind välja aitavad. Nüüd oli järjekordselt pääseingel Piret. :) Veel eile hommikul oli lootusetu seis linna ja tagasi saamisega... Lisaks muudele mõtetele, tegelesin pingsalt mõtega, kuidas linna pääseda... See otsimine/leidmine röövis/röövib palju energiat ja jaksu. Kuid alati, enam - vähem alati olen leidnud pääsetee või mind on keegi ikka välja aidanud.
Seekord aitäh taas Piretile!

Seesugune otsimise/leidmise "jama" on tegelikult heagi. Üha enam tunnetan, et inimesed teavad veel vist paremini kui mina, et tulengi toime. Väike ohutunne valdab ikkagi mind - mis siis, kui ühel päeval mõeldakse, et Tiia saab ju ise hakkama, miks mina appi tõttan.!?

Sain veel väga armsa ja üllatava e-kirja :) Leeloga kohtumist jään ootama üli väga. Tõden taaskord, et mu blogi kirjutamine on positiivne ning aina sõpru juurde, kes soovivad ka minuga päriselt kohtuda :)

Ikkagi, ikkagi jäid see nädal mõned olulised kohtumised tegemata. Loodetavasti päris tegemata nad ei jää. Lükuvad vaid edasi.

Ohe :)

Iga hommik võiks hakata nii, et tuleb lapselt sõnum!!! Oleks päeval hoopis teine nägu... :)

Silver sai kinki kätte... See hea!

Mis aasta see on

Naerma ajab juba lausa.
Irooniliselt.
Tegemistel ja asjadel on mingi narrus peal!!! Korrastasin paberimajandust ning alles nüüd näen omaenda tehtud vigu kuu kaks kolm tagasi. Ei noh uskumatu, siiani ei ole neid vigu näinud... Olen ikka õieti lugenud - ainsa veata...
Asjad kaovad ja ilmuvad.
Absoluutselt kõike ümber keerleb jama. Jama, mis vahetevahel tundub lõputu olema ning siis ootamatul hetkel laheneb tekkinud jama iseenesest.
Roti aasta.
Võiks juba alata 2009 aasta! Ehk oleks ja tuleks rahulikum aasta jamadest :) See sagimine tüütab ja väsitab juba - nokk lahti, saba kinni...

Kui tiiatibu naerab irooniliselt, siis tal on juhtmed koos :D:D:D

Õudne järelkaja...

... oli jaaniööle just akna all. Purjus hääl lubas 8 maja põlema panna.

Mul on päris jube olla. Praegu.

Kas tõesti ei saa alkota läbi?
Mina sõbraga olime küll eile alkoholita väga rõõmsameelsed.

Ohjah, elukest!

Mul alko allergia juba hääletoonist maja ees...

Veel...

Otsin ikka praegu isikliku abistajat. Mu hea ja armas Sandra on, kuid üksinda ei jaksa alati tööl olla, kui minul vaja...

Aeg - ajalt on siingi taas ja taas töökuulutust hea reklaamida.

Kuid suveöö...

... lühikeseks jäi...

Suveöö laul kajab mu kõrvus.

Loodan, et kõikidel möödus jaaniöö toredasti. Vaatamata ilmale...
Mul olid küll imevahva jaaniöö ja pühad :) Suutsin end lülitada maailmast välja ning lihtsalt naudida olemist. Kulgemist. Ammuse - ammuse sõbraga kahekesi. Mõtlesime, et lähme ka õue - staadionil toimus jaanituli, kuid märg oli ja jahe, kuigi õhtul paistis päike. Mul oli toaski jahe... Süütasime lihtsalt küünlad - jaanituled missugused :)
Sellest kõigest tahaksin rääkida, kuid vaikin siiski. :):):)
Natukene kurb on, et mu elu peab olema teistele selge kui seebivesi. Püüan küll mõnd hetke iseendale hoida, sest ega mitte keegi ei räägi kohe sulatõtt, mis tema elus toimub. Minu elu on olnud niigi liialt avalik. Tahaksin nüüd natukene privaatsemaltki elada. See ei tähenda, et ma sulgen iseend kuskile purki, kuid mõnest astutud sammust ei ole vaja otsekohe laial maailmal teada... On hetki, kui ei mõista isegi, mis parajasti toimub. Kuid küllap kõik toimuv on millegiks vajalik ja hea.
Elu on lihtsalt kummalisel kombel ristuv risttee. Vahest on tunne, et oled kedagi nö unustanud, sest sa ei suuda inimest mõista, ning siis ühel hetkel mõistad, et tunned ja mõistad inimest rohkem kui kunagi varem või vähemasti püüad temast paremini arusaada, sest tahadki inimest rohkem tunta. AGA aega mitte mõistmise ja mõistmise vahele on jäänud terve igavik. Ja saad veel aimu ja teadmist, et see keegi on sinu tegemisi ja toimetusi jälginud midagi küsimata terve igaviku...

Ma ei tahagi teada, mis toob hommepäev ja kas toobki midagi head kaasa. Miskit ikka toob - päris nii ka ei saa olla, et homme ei too miskit head kaasa. Täna aga nautin rõõmu ja õnne piiril olemist, mille tõi üleeilnepäev :)

:):):)

HEAD MEELETU SUVE ALGUST ja RÕÕMU SÕNAJALAÕIE ÕNNE LEIDMISEL JAANIÖÖL!

Minu jaoks on esimene suvepäev väga - väga meeletu ja rangelt salajane:);):P Ma ei tea, mis on homme ja ülehomme, aga täna naudin suviseid hetki. Luban iseeendale, et unustan HETKEKS mured ja probleemid... Loodetavasti suudan seda kõike! Pisut raske on unustada mured, kui nad on minu sees...

Jaaniaeg

Täna küll polnud väljas jaanipäevaeelne ilm - aknast vaadates. Olen täna taas üksi olnud ning mõelnud mõtteid askeldades. Midagi erilist ega suurt polegi korda saatnud - lihtsalt ei viitsinud. Andsin iseendale lubaduse, et jaaniajal lülitan ennast maailmast välja. Kuidas päriselt see väljalülitamine maailmast saab olema - ma ei tea täpselt veel.
Pestes köögipõrandat tajusin ühel hetkel, et tuleb esimene püha, kui papa ei küsi päevad läbi, mida süüa teeme... ja ei ole samas purjus papat... (tavaliselt jõi ju purju, millega rikkus meeleolu)...
Oli natuke kurb hetk...
Samas tundsin taas kergendust... Hakkan harjuma juba, et võin olla omas kodus just nii nagu tahan ja teha seda just, mida tahan. Muidugi mõistuse piires :D Mõtlen seda, et ma ei pea arvestama teisega, kas talle mu asja tegemised sobivad või mitte.
Vaba naine vabas... mmhhmm... kodus!!!
Olen hakanud muusikat kõvasti kuulama taas. Kõvast muusika kuulamisest tundsin aastaid puudust. Vaikselt kõlav mussa ei käi ihust ja luust läbi...

Pisiasjade muutumist kodus papata ei panegi kohe tähele. Aga kõik läheb korrapäraselt korda justnii nagu olen igatsenud, soovinud ja tahtnud :)

Raadios olid pidevalt manitsused, et hoidke mobiilid laetud igaks juhuks hädaolukorraks jaaniööl... Veel 10 aastat tagasi ei olnudki mobiile, kuid jaaniööd olid siis ka. Mõtlesin, kas ennemini oli samuti nii palju manitsusi nagu nüüd... Mina ei mäleta. Võib - olla oligi... Kas nüüd ollakse ametkondades, kiirabis, tuletõrjes jne hoolivamad? Kindlasti annab turvatunde... Kuid minu jaoks on pidevad meeldetuletused kajavad, et jaaniöö on üks ohtlikumaid ja koledamaid öid... Nõnna see ju ei ole!

Kreisi hommik ja päev

Oli kreisi see neljapäeva hommik küll. Mitmes mõttes. Aga naljakal kombel jooksusammul kaotades kinki lõppes päev hästi. :) Jooksusamm pole siinkohal liialdus. Kinki kaotasime Sandraga jalast mõlemad - nii kiire oli tormamisega. :)
Üks magas kogemata kauem, teine otsis võimalust siiski linna pääseda - ja Zeppeliini ees me kokku saimegi lõpuks.

Siiski, miks isegi Räpina maanteelgi sõidab nii vähe busse???

Krista ütles küll, et ostaks ise mulle kaupa ära, sest tal oli kiire linna minemisega. Mul polnud ostu nimekirjagi valmis. Teadsin vaid, et tahan jaanideks midagi head ja tavaliselt rohkem. Sest mine tea - ehk tuleb keegi küllagi. ;) Lootus üllatuseks jääb. Kuid jaaniaeg pole mul abistajatki - seega pidin juba sellele mõeldes toidukraami varuma. Täna mitte ei saanud sõbrannale öelda, et ok too leiba ja soola :D
Muide, soolaga olen maru hästi varustatud :) Kapis a´la 2 kg soola. Kohe ausalt. Külamammid muretsevad armsasti minu eest! Ei saa ju ära öelda ka: ärge tooge x asju... Nad on vanad ja tahavad endast veel rõõme jagada... Olen isegi omakorda soola jaganud sõpradele.

Veel soovisin Silverile üllatust posti panna. Ta lõpetab põhikooli. Postimajas läks järekord aeg - luubis, bussile minemise aeg lähenes hirmkiirusega. Tulin lõunase bussiga koju tagasi.
Süda väga rahul.
Toimetasin kõik siiski ise. Sandra abiga.
Loodan, et Sandragi jõudis jookuga jaanideks koju.

Ahjaa, tänasega sai loodetavasti ühele poole ka Geeniuste projekt. Pistin aruande posti. Sügisel hakkame uue hooga pihta :)
Kuid vähemasti kuu poolteist puhkan ja möllan :) Olen veendunud, et olen viimaks puhkuse välja teeninud :)

Naljakalt tõsine küsimuste küsimus

Kust võiksin hangida pajaSOKID?

On olemas pajakindad. Mulle on vaja PAJASOKKE! Tõsimeeli.

Veel, parim elamushetk tänasest või juba eilsest õigemini

Mamma kallistas mind ja soovis, et olen õnnelik :) Ülim tunne, mida tunta :) Ja seda ütleb mamma. Minu mamma.

Noo, küllap oskangi õnnelik olla Jaaniööl ;) ja edaspidigi... :)

Sorry, räägite minuga

..., kuid mitte minu isikliku abistajaga, kes ei ole teilt laenu võtnud - sedasi mõtlesin pangalaua taga.
Küsisin küsimusi. Enamuste vastustega pöörduti Sandra poole, mitte ei vastatud mulle, mitte minule otsa vaadates.
See häiris täna ja häirib alati mind.
See häiris täna Sandrat ning on ennem häirinud ja usun, et häirib edaspidigi.
Teenindus oli vägagi normaalne. Uksed lahti ja kinni. Aitäh ja palun. Ehk aitan ratastooli trepist alla - see pole minu jaoks probleem. Panga töötaja oli noormees muide, kes sedasi soovis aitaja.

Paar päeva tagasi suhtlesime telefonisti. Sest kolmandale isikule ei öeldud tulemusi. VÄGAGI NORMAALNE. TURVALINE. Palusin sõbrannat Lyd natuke mind aidata, kuid klienditelefonis oli öeldud, et helistagu julgesti ise, küll me hakkame saame.
Helistasingi.
Saime jutud aetud.
Hästi kannatlik ja leidlik naine oli teisel pool telefoni.
Seda enam häiris mind täna kolmanda isiku kaudu rääkimine.


Usun aga, et õpitakse suhtlema nö teistsuguste inimestega. Areng on silm nähtav ju...

Jäägu see kirjutamata, mis ja miks laen - oma rahakotti ma avalikult ei ava.

Südamlikud unenäod nüüd

Ihhii, kas uskuda või mitte, kuid esmakordselt elus ostsin Jyskist tuttuue voodipesukomplekti! Võiksin olla näost häbi pärast punane olla. Elanud ilmas 41 aastat ja pole veel kunagi ostnud päris uut voodipesu. Aga nii on lihtsalt juhtunud: on kingitud, on kaltsupoed, on lihtsalt niisama antud...
Olin aastaid mõelnud, et peaksin ja võiksin ja sooviksin osta oma meelejärgi voodipesu. Käisin poodides ringigi tähtis naiselik nägu ees ning alati öelnud: "Homme ostan!!!"
Täna Jyskis mõtlesin, kui täna ka ei ole see homme, siis kuna see homme siis tuleb :) Mulle aitab homsest! Elama peab täna ju!
Õnneks naeratas riiulilt voodipesu roosade - punaste südametega - MINU OMA. Korraks mõtlesin rahale, mida pole iial küllalt palju.

Panime Sandraga uue tekikoti tekki ümber - kui romantiline. Voodiriided sulavad toa - roosa - tooniga sujuvalt ühte.

Olen rahul.
Loodan, et hakkan nüüd nägema südamlikke unenägusid! Õudusunefilmidest nagu lõppude lõpuks aitab!

Tundke väikestest rõõmudest rõõmu keset suurimaid raskusi. See teebki tugevaks :)

Horoskoobist ehk ikka on vaja kuulda, et püsid õigel teel

Juhtusin hommikul juhuslikult ELMARist kuulma tänast horoskoopi. Ma ei kuula tõsiselt neid, kuid tänane horoskoop kaladele on vapustavalt täppi. Vähemasti minu jaoks: olen heas kui halvas tugev, avastan oma tugevust.

Ega midagi siis,
hakkame oma tugevust jällegi avastama halva ja hea sees!!! :)

Hommik algaski suhteliselt hästi. Muretunnelist paistab pisipisi valgustäpp. Helendab lahendust...
Taaskord tean, et ära anna alla kunagi, kui ei ole näinud valgustäppi...
Ole tugev
ka siis, kui tunned,
et maakera on su kukil :)

Tänane tõe laks

Kõik halb, mis vahel on, on millegiks heaks hea :) :) :)

Armasta kõiki ja kõike. Ka muret ja probleeme.
Usu, et kõik laabub ükskord.
Looda, et kuskil on peidus lahendus.
Ja räägi inimes(t)ega.

Arvasin, et mul ei tulegi see aasta jaaniööd ega suve naudingut... Tänane päev lükkas negatiivse ümber :)

13. ja REEDE

Ime küll, kuid minu jaoks on olnud tänane 13. ja REEDE suhteliselt hea ja asine päev.

Kohtusin raamatupidamisasjade pärast Janaga. LEEPÜ majandusaruande pärast. On küll pisut - pisut hilinenud asjadekäik, kuid mitte veel lootusetu. Maksuamet tahab aastamajandusaruandeid 30. juuniks. Jõuame. Jõuame korraldada üldkoleku ka.
Oli hästi vahva kuulda, et seesama väike Jana, kellega sai mängitud kodumänge, rääkis õhinal nüüd oma vanaema rollist :)
Praegu jäin mõtlema, kas oleme mänginud vanaema - mänge ... Vist mitte. Lapse kujutlusvõime ei ulatu kaugemale kui emaks olemise pildini.

Siis sain SEBis uue pikendatud krediitkaarti. Teller sai minust kõik aru seekord. Küsides mingit kausta alla lepingupaberile, kui kirjutan allkirja, naeratas ta ja teatas rõõmsasti: mäletab, et kirjutan jalaga ja on ükskord varemgi mind teenindanud.
Kas pole hästi armas ja asjalik :)

Käisin surnuaiaski. Taaskord.
Mulle meeldib Sandra äratabamine õigel ajal ja õiges kohas. Ilma, et ma peaksin midagi ütlema. Mul on enamus isiklikud abistajad olnud väga head, kuid mõni neist eriliselt väga head. Nagu on olnud Pille... See äratabamisvõime on inimesel eriline võime.
Täna tabas Sandra surnuaias papa ja vanaema haual mind üksinda jätta, minnes ise lilledele kaevust vett tooma. Tahtsin tõesti üksi olla mõni minut.

Kas ikka peab abistajaga 100%-lt absoluutselt koos tegema kõike? Reegli kohaselt oleksin pidanud ISE vett tooma abistaja abiga, kuid siis poleks saanud omaette olla või kui oleksin, siis... kas oleksin pidanud abistajale ütlema "kao" - see poleks olnud üldsegi meeldiv.
St et
reeglid on rikkumiseks :D

Lõpuks,
õhtusel bussil läksid MÕLEMAD KESKMISED uksed lahti!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 20.10 buss on aastaid üks ja seesama (punane) buss, kuid üks keskmine uks ei avanenud iial. Oleme x kordi küsinud, miks uksed lahti ei avane, on parem ratastooliga bussile minna. Vastus on olnud: uks katki ja ratastool läheb läbi nagunii.

Vasturelv...

... muredele ja valudele on lihtsalt naeratada ja armastada vastu...

Kaua suudan seda vasturelva kasutada...

Relv pole vist päris hea õige sõna, kuid ma ei leia siinkohal päris head sõna...

Kaua veel seebiooper... ja maailm on siiki ebaõiglane, siiani uskusin vastupidist...

Seebiooper mullitab...

Täna sorteerisin papa asju. Riided viskasin lihtsalt minema lootes, et keegi prügila elanik leiab korralikud riided.
Aga portfellis, mida papa ei lubanud kunagi puudutada, leidsin pataka vanu kirju sh mu eksämma kirju. Uskuge mind, see rabas mind liikumatuks. Mõned kirjad suutsin lugeda... Enda kohta sain teada, et vastik kaebaja ja ei taheta mulle vastukirjutada, kuid vanaisale st papale saadeti toetusi (kirjutatud 1998 aasta lõpus) - minule oli see aeg raskeim elus. Kogu perele... Kuid poleks ma sedasi teinud nagu tegin, oleks olnud veel suurem tragöödia kui praegu on - olen selles veendunud.
Vägivallas olija ei kaeba, vaid otsib väljapääsu.
Sellist lahkuminekut nagu meil oli, ei soovi ma vihavaenlasele ka...
Ma ei teagi, kas papa kirjutas midagi minu kaitseks vastu või mitte. Eriti ei usu. Sest tema meelestki oli ju olukord suhteliselt normaalne - noh natuke peksa kulub ära kas või nalja pärast. Papa oli arg tõele näkku vaatama. Ja läksin mina vahele, kui papat taheti peksa joomingu järgsel une pealt ...
Öelge, kus on õiglust
või
et maailmas pole ebaõiglust...

Loomulikult hästi tore, et vanaisale kirjutati lastest. Sain minagi täna osa laste tegudest, mis olid ca 10 aastat tagasi...

Kuid...

Andestan mittemõistmisele!
Ja ei soovi kellelegi, et kurjuse tagasitulekut tema enda juurde, kes on ise soovind ja teinud kellelegi kurja.
VALUS ON MUL.
VÄGA VALUS.
Mulle ei rääkinud papa iial neist kirjadest. Võib - olla minu kaitsmiseks...
Nüüd ometi lugesin...

Ja kõik kuhjub taaskord ülepea.
Iga päev üllatab mõni mureprobleem.

Kaua veel...

Küll olen olnud ikka halb inimene...
Kuid minuta ei saa ... VIST...

MIS toimub???

Kõikidel, noh enamustel mu sõprusringis on tekkinud mõne nädalaga meeletud mured... Laps jooksis vastu autot, töölt lastaks lahti, loomad haiged, raha ei ole ja nii edasi ikka ja nii edasi ikka... Lõpuks ei ole aega hingetõmbeks, et ellu jääda - kõike muud halba on üle pea kaela :(

Ja kõik on oma muredega enda ette nõutud.
Kellelegi ei anna lohutust, et teistel on samasugused nutulaulud. Minu oma mured on ju maailmas kõige raskemad - ja nii see ongi.

Siiski, mis toimub?

Vahelduseks võiks kuulda miskit head.
Näiteks, et keegi on armunud silmarõõmu :)

Eesti uus superstaar :)

Mina olen uue superstaariga rahul :) Kuigi hääletasin Arno poolt. Olgugi Jana nii noor, kuid tal on oma mina olemas. Loodetavasti ta ei kaota oma mina muusikas kunagi :)

Uskuda või mitte uskuda uskumatut?

Uskuda või mitte uskuda lõpuks ometi tõsimeeli needust?
Olen selle needuse uskumisega kahe vahel olnud. Lihtsam on Jumala ehk headuse olemasolu uskuda, kui kurja...
Ei suuda mõista, kuidas keegi oma mõtetes võib soovida kellelegi niipalju halba, et tal hakkabki viltu vedama... Loomulikult võib ju mõelda, et viltu vedamisel on inimene ise absoluutselt süüdi, kuid... kui kõik hakkab ühel hetkel tagurpidi minema...
Ega midagi,
ainus relv, millega needusele vastu hakata, on headus ja armastus :) Muinaslugudeski võidab kurjust headus. Võib - olla polegi muinaslood ainult väljamõeldised, võib - olla on neil ka tõepõhi all peale õpetlikke sõnade :)

Ja ikkagi, kas uskuda sajaga, et on olemas lõpmatu kurjuse viha selle asemel, et kordki andestada headusele ja armastusele...

KUI olen...

... hullemaid aegu ja nüüd kaks kuud üle elanud, elan veel kaks aastat ja siis veel elan edukalt ja õnnelikult kakskümmend pluss x palju aastat :):):)
Kõike kiuste.
Olgugi takistusi ja mis iganes ees oleval teel ees, kuid mina tulen toime püstipäi...

See oli täna hommikune esimene mõte, kui silmad lahti lõin.
Geniaalne mõte ja suur unistus :)

Kas pole? :)

Hingede tundmisest ...

Täna sai 2 kuud, kui papa läks haigla...
Täna ütles mamma, et papa oli talle öelnud: ta tahab niikaua Tiiaga olla, kui võimalik ja jaksab olla, saatuse tahtel on ta nii vähe saanud Tiiaga olla, et haigla ei lähe, sest mis kasu on temast, kui jääb hooldamisele... ta tahab ja usub, et Tiia saaks/saab ISE hakkama...
Natu kurb.
Siiski mõni lahtine küsimus sai mulle selgemaks. Mõistvamaks. Kuigi aimasin neid väiteid teadmata, et väiteid ongi niisuguste vastustega nagu aimasin... Mul oli kergem vastupidada, kui aimasin sedasi...
Hetkel on päris kerge ja hea.
Ma ei valetanudki iseendale.
Võimalik, et papa suurim (viimane) elusoov läkski ainsana hästi täide. Ta oligi maksimaalselt viimse jõuraasuni minuga ning küllap nägi ka viimase minutini kodus, et saangi hakkama... :)

Ainult, et alkoholi sõltuvus segas papat endki - nüüd ma usun sedagi.
Ta elas sissepoole.

Kui palju me üleüldse tunneme teiste hingede sügavaid põhju?
See on küsimuste küsimus.
Või kui palju me julgeme üksteistele öelda ja näidata, kuidas hoolime üksteistest?
Seegi on küsimuste küsimus.

Olen ennemgi mõelnud ja tundnud, et elamine ja olemine on pealiskaudne.

Mina küll ei julge sagedasti omaendagi hingepõhja piiluda kartes, et seal on miski, mida mina ei tahagi teada. Nii head kui ka halba. Nii on kergem ja parem iseenda ja teiste inimestega hakkama saata.
Ausalt öeldes, on lihtsam näha ja tunta negatiivsust.
Ja lihtsam kuhugile pageda millegi eest. Pagemiskohta jõudes tajuda aga, et ka see pole see ju, mida igatsen. Ei saagi olla. Sest oma (hinge)varju eest ei saagi põgeneda ega temast üle hüpata.
Nii lihtne see pealiskaudne elamine ja olemine ongi.
Ollakse rahul.
Kuigi teatakse, et pealiskaudsus ja pagemine ei ole ausad ega avameelsed iseendagi suhtes.

Ma ei usu, et inimene suudaks kõiki tundeid välja öelda ja väljendada. On suhteliselt ebareaalne see. Juba sellepärast, et ollakse enda suhtes ebaaus pagedes enda eest. Kuidas siis veel olla siiras ja avameelne teiste silmis?

Ja kui kaua peaks inimesega koos olema, kui saaks öelda "olen temaga olnud ja elanud piisavalt kaua, et tunnen teda läbi lõhki ja lahkuda..."
Igas mõttes.
Või lõpeb enne oma jaks ja algab pagemine, mis viibki elu edasi... :)

Muideks, on ju üli raske öelda iseendale "MA ARMASTAN SIND", hoopis kergem on öelda "ma vihkan sind" - võib - olla sellepärastki on maailmas nii palju kurjust...

Puhkusepaus

Võtsin loa puhkusepausiks. Tänase õhtuks. Mu juhe oli koos.
Möllasin protaalides - hämmastavad inimesed need mehed, kes meie ümber - kohe kohting ja enne pilt siiski. Kui pilti ei saa, jääb kohting ära :D :D :D
Mul oli lõbus vastu lõõpida. Vastu näppe anda sõnadega :) Sain vähemasti tervet 7...8 kohtumiskutset üheaegselt. Omaette naersin, et kui teeks kõikidega ühekorraga ühes kohas ühel ajal kohtingu - oleks olnud neil pikknina :D
Õel nõid olen!!!
Samas mõtlesin, kui mitu inimest võis samamoodi mõelda nagu mina...

Täna oli tavaline suvepäev. Hirmus on , et ilmateade lubab öökülma. On ometi juunikuu. Heinakuu.

Testimisehoog

Mul on vaja lahendust leida ning seoses sellega sattusin klienditeenindajate testimishoogu. Lihtsalt ettekavatsematut :) Oma võimaluste leidmisel. Tulemused on nö seinast seina, kuid mitte negatiivsed. Testisin mitmeid Eesti panku.
Oli pank, kus oldi äärmiselt mornide nägudega. Ma ei tea isegi, kas see oli minu üle ehmatus või oli neil lihtsalt halb päev. Seal aga ootas enne mind üks klient, kes hästi pika meeldiva - nohjah niivõrd kuivõrd meeldiva - vaidlemise peale lükkas mind ette. Ma seda ei tahtnud. Tema arvas, et ratastoolis inimesel on raske oodata, kuna ta olevat olnud ka seljavigatusega...
Teises pangas enne allkirja andmist teatasin rahulikult, et kirjutan jalaga. Vastus oli äärmiselt rahulik ja naeratav "Jaa - jaa" - teller ei teinud teist nägugi. Talle oli kõik nagu endast mõistetav.

Ja mina mõtlesin, et see ongi ligipääs elule :)

Olgugi, et ma veel ei tea, kas/kuidas minu küsimus lahendust leiab.

Üle mitme päeva jälle kodus

Hea on olla jälle kodus.

Kui nüüd saaks lollist probleemist ka veel jagu, siis võiks sügavalt hingata ja minna särades suvele vastu...

Legend Pärnust

Geenius on Pärnust eluga tagasi:) Imelised päevad olid. Väga töised, ja ometi imelised. Psühhodraama seedimist on tänaseks, homseks ja veel kauemakski.

Olen veel hästi väsinud. Blogin kunagi varsti kõigest pikemalt. Praegu üks asi veel. Pärnu tänavatel on naeratamist palju rohkem, kui Tartus ja Tallinnas:) See on vist Pärnu legend (või erivajadus:):):) ?)