Rababerikissellist konjakini...

Päev, esimene päev päris üksinda... Mõtlesin küll, et psüühiliselt raske, aga koguaeg tegelesin millegagi. Kogunisti maalisin üle mitme - mitme aja :)
Ma kohe TAHAN jälle maalida :)
See oli vist hea, et kuulasin Jäppet raskel ajal, et "ära sunni maalima". Küllap oleksin tahtmise ära maalinud... või ei oleks ka... Igatahes nüüd TAHAN värvidega tööd teha. Nädalaid põrnitsesin poole olevaid maale ning absoluutselt ei tahtnud midagi nokitseda.

Siis meenus, et külmikus on rababerkissell. Mamma eile tõi. Rababerikissell on iga kevadine jook/söök. Praeguseks hetkeks olen end lõhki kissellist - saiast puginud :D Kevademaik suus :D Kuigi õues küüüülm.
Muide, teile kõikidele üks koduülesanne. Kes nuputab lahenduse välja, kuidas ma saan akent ISE lahti - kinni, saab konjaki :) Aga päriselt tõsiselt ka, kuidas saan JALAGA akent lahti ja päris kinni, mitte praokile jätta. Mu loll mõistus ei mõelnud akende tellimisajal, et vähemasti üks aken peaks olema kuidagi eritellimus! Tagatoaaken veel vana, kuid see aasta selle akna vahetamine ei tule mul rahaliselt kõne allagi. Niisiis, akna avamise/sulgemise lahendus peaks olema koheselt. Ma ei taha ometi lämbe suveilmaga umbses toas istuda :D
Olen sellele mõelnud loomulikult varemgi.
Nüüd on lahenduse järgi karjuv vajadus.

Konjak jääks kellegile isiklikult. Mina ei joo temaga seltsis sel lihtsal põhjusel, et ma EI ole iial konjakit joonud :D :D :D Olen veendunud, et EI ole hea jook :P