Jäin ühte portaali õhtuks lobisema. Mulle oli vaja lõõgastust. Teised lähevad näiteks kohtama või siis ööklubisse - mina oleksin täna sinna läinud. Oleksin olnud rahva seas ja mitte kellelegi iseend tutvustanud. Lihtsalt tantsinud.
Suurte inimeste portaalis oli mul hea lõõgastav suhelda seni, kuni mitmed hakkasid minu pilte nurruma - ma nimelt olen pildita.
Täpselt Tootsi lugu: vaatan õuntelt, kas ütlen nime...
Jumala eest, kas pilt internetis ütleb tõesti hetkega kõik olulise naise/mehe kohta? Minu meelest küll mitte.
Mul on kaks võimalust, kas riputada üles sexikas pilt ratastooliga või ratastoolita.
Mõlemal juhul olen mina ju MINA. Minu suhtlemisoskus ei vähene ega suurene, kui olen igas portaalis pildiga ja õige nimega, ma ei muutu paremaks ega halvemaks...
Ööklubis on vastupidi, kõik ei tule suhtlema, kuigi näevad mu välimust - ja see ongi hea. Saab vabalt lõõgastuda
ning
iseend unustada.
Niikuinii suhtlema jäävad need, kes näevad üksteise hinge sisse. Või kui ei jäägi suhtlema, siis suudavad jätta helgeid hetki ühest ainsat kohtumisest, mis panevad kunagi taaskord end unustades naeratama. :)
3 kommentaari:
lihtsalt tanapaeval on enamik inimesi huvitatud vaid valimus ja nendele ei loe milline sa seestpoolt oled peasi et oleks ilus ja kobe
ja hingeasjad on nende arust naeruvaarsed
ja minu arust pole m6ttet fotot neti ules panna s6ltumata kes v6i milline inimene poleks
aga naiteks juhul kui tahad teada saada milline inimene on v6id ka panna ja siis saadki teada milline ta on kas ta hoolib vaid kobedikutest v6i ta ikkagi hoolib valisilust
Küllap jah - paljud inimesed suhtuvad eelarvamusega puudesse, mis silmaga näha, ratastooli... Sellest tekitatakse endale otsekohe hoiak, justkui ei saaks selline inimene olla vaimseltki teistega võrdne, mõnus vestluskaaslane, kellega ilmaasju arutada.
Mina sinu asemel ei paneks pilti, vaid naudiksin seda tõrgete-takistuste-eelarvamusteta suhtumist, kus esikohal ongi just see, mis inimeses peidus, mida nagunii ei näe, ei esimesel ega sageli ka teisel-kolmandal pilgul mitte, mis avaneb alles suhtlemisel. Ja see oledki ju tegelikult see päris-Sina, kõik ülejäänu on ainult pakend, kest, mis inimesele antud - kellele siis just milline. Mina ei lase tekkida mingitel eelarvamustel-hoiakutel, vaid naudin just seda, et sel kombel suheldakse päris-minuga, kujutagu siis pealegi mind ette imekauni sihvaka pikajalgse brünetina (sest blond oleks ju üldlevinud arusaama kohaselt jällegi rumal). Mulle annab see igatahes väga hea enesetunde - mulle ei tehta mingeid järeleandmisi, kellelegi ei tule pähe, et minult ehk ei saa nii palju oodata - mind võetakse täiesti võrdse ja endasugusena. See on hea tunne, tükk aega pärast mingit tulist portaalivaidlust ja põhjalikku argumenteerimist tean ma jälle, kes ma tegelikult olen.
:) olen sinuga nõus ning täh julgustamise eest :)
Postita kommentaar