Olin hommikul 6 üleval. Aken oli valla. Kuskil hästi lähedal hõikas öökull. Värin käis läbi. Meenus, et hooldekodus räägiti ja oligi täpselt nõnda, et kui öökull hõikab lähedal, siis sureb päeva pärast keegi. Esialgul ei uskunud... Siis hakkasin müstikat jälgima - ma ei kuulnud öökulli kunagi lihtsalt, alati öökulli kuulmisele kellegi surm...
Ma ei ole nagu siingi Kaagveres lihtsalt öökulli kuulnud või pole tähelepanud öökulli hõikamisi...
Kesköösel lõhkusin käega termose, käsi lõi termose toolilt põrandale. Elamine oli kohvi ja kilde täis. Papa soovis diivanil kohvi... Olin niiii väsinud, et unustasin ettevaatuse kätte pärast - nad ju vehivad mul. Kui ei kontrolli kuhu poole käed vehivad - ongi jama olemas.
Keset kaost seisin ja nutsin pea täie.
Paremaks sai tunne küll pärast nutmist.
Papa arvas, et nutan katkise termose pärast. Püüdis lohutada.
Termose ma ei nutnud.
4 kommentaari:
Lohutan sind, et minu kodu lähedal hõikusid öökullid kogu aeg. Öösiti oli kõhe küll kodu poole kõndida.
Mina tean, aga hoopis seda, et lind tuleb akna peale koputama kui keegi minemas on. Ka see väide on korduvalt ümberlükatud.
kullake. pea vastu, nagu sa ise oled kogenud, elus käivad halb ja hea lainetena ja küllap sa jälle laineharaja poole tõusma hakkad. Jõudu vastupidada see öö :)
Mina istun ka täna öösel üleval ja nutan. Natuke teiste kuid natuke ka samade asjade pärast.
Nutta on vahepeal hea aga ei tohi selle peale ka liigselt energiat kulutada.
Varsti on hommik.
Ja öökullid- nagu ka kõik teised linnud praegu- teevad lihtsalt pesa. Kevad ju.
Kulla Tiia, õnneks on niimoodi seatud, et halvemate järel tulevad paremad ajad. Vahest tundub, et oled kogu maailmas üksi ning vastutav. Üüratu koorem. Aga alati ilmub lõpuks keegi, kes saab seda koormat vähendada. Ära väsi lootmast!
Postita kommentaar