Eile õhtul lõõgastusin.
Rõhk oli iseendal.
Päris hea rahulolev tunne on hetkel.
Sõbranna Krista oli öö siin. Tüdrukute öö oli nagu kunagi ammu oli. :) Kristal õnnestus mind südamest naerma panna. Jõime cini. Vaatasime filmi.
Enne ööd tegin Helena abiga head riisirooga. Käisin dšussi all.
Tundsin end hästi mõnusasti. Unustasin kõik probleemid.
Ma magasin hommikuni ühest asendis. Ärgates oli külg voodi küljes :D :D :D Olen puhanud.
Aitäh veelkord kõikidele, kes on minuga!
Aitäh, Piret, sullegi! Ma ju tean, et oled olemas. :) Seda, mida mina läbi elasin ja kogesin, ei peagi kõik inimesed läbi elama ega kogema :)
Õhtul helistas Helena (nr 1) haigla. Öeldi, et varsti läheb papa opile ning mõlemad jalad...
Täna 30 aasta tagasi suri vanaema...
1 kommentaar:
Tiia, tõttöelda on mul nii kohutavalt häbi praegu, lugedes Su postitust. Olen kogu õhtupooliku olnud endast väljas ühe "olulise" töise probleemi pärast. Loen nüüd Sinu lugu ja tõepoolest - häbi hakkas. Uskumatult vapper naine, püüan Su eeskuju järgida. Loodetavasti ka teised tühja-tähja pärast vingujad/halisejad.
Postita kommentaar