Lugesin http://www.epl.ee/bosa/414668 - kõik on ju hea ja kena. Kuid taas ja taas tõden, et minul on vedanud elus. Ma ei hakka kordama seda, mikspärast. :)
Aga ma oleksin võinud ka lälitseda kuskil... Selliseid lugusid lugedes mõtlen, kas ühiskonna areng oleks siis minuni jõudnud...
Mu vedamisi ja mitte vedamisi on loetud 2 aastat siin blogiski. Jah, 2 aastat olen bloginud. Olen teinud 822 sissekannet, ühtki pole varjanud muideks.
Alguses hästi kartlikult, võib - olla kartlikkust ei paistnudki välja, kuid nii see oli. Nüüdki jätan üle poole elust - olust jätan enda teada... Paar kuud tagasi mõtlesin, et "röövin" kukupailt idee nagu tema omakorda "varastas" selle kellegi blogist, selleks, et küsida teilt
- miks loed mu blogi
- kes oled
- ja midagi veel enda (+ minu = meie) kohta
Küsin nüüd. Ootasin parajalt hetke. Paar kuud tagasi polnud küsimuste esitamiseks õige aeg. Nüüd on. Ja küsingi:
- MIKS LOED MU BLOGI
- KES OLED
- JA MIDAGI VEEL ENDA + MINU = MEIE KOHTA
Loodan, et viitsite vastata :)
Mõned kuud juba ma tegelikult ei tea, kui suur rahvasumm :P mind loeb. Ja võib - olla ongi hea, et ei tea. Sest siis ehk julgen paremini ausam ja ise olla. Vahepeal näitas nädala loendur, kui mitu korda jne loeti mu blogi. See number oli viimaks mõnel nädalal neljakohaline, et mul jäi hing kinni ja kaalusin, et ehk peaks blogimise lõppetama...
Blogimis lõpetama ma niipea ei hakka. Kui internet püsib. Kui aega jätkub. Kui on midagigiiii, millest kirjutada... (ja mitte ainult nutulaule) . :)
Homsest pühapäevani olen Põltsamaal psühhodraamas.
Mu armsad abistajad, Jäppe ja Helena on loodetavasti homme rivis. Täna aitas Erika.
Sinul ja sinul ... ja sinul ka ootab siin kodutööks kolm küsimust vastust :) Palun jätta vastused vaid siia, mitte näiteks mu postkasti! Aitäh!
Head nädalavahetust, head lugejad ja sõbrad!
8 kommentaari:
No kas ma pean ka vastama?
Juhuslikult sattusin Su blogi otsa ja jäin lugema. Kes olen, seda juba tead :) ja tead seda ka, et veame ju sama asja, teine teisest otsast ainult.
Aga ütlen veel - midagi siin ilmas pole juhuslik, kõigel on põhjus ja eesmärk.
Olen Janika. Loen Su blogi, kuna tutvusin Sinuga paarkümmend aastat tagasi Katrini vahendusel ning olen Sinu elukäiguga veidi kursis olnud. Mõned kuud tagasi leidsin selle blogi ning olen rõõmus , et Sa oled kõigi raskuste, kurvastuste ja bürokraatia kiuste omadega nii hästi hakkama saanud. Sa oled alati ajast veidi ees olnud ning see ongi Su tugevus! Päikest!
Aiman vist, mida silmas pead, st mida EPL-st lugesid. Mõtlesin üsna samas suunas. Hästi kurb hakkas, kui paaritunnise etteteatamise peale (õhtujuht jäi haigeks) tuli Händika uusaastapeole verivärske Euroopa (oot, issake, või oli see maailma ???) individuaal-linetantsu nr.2 omas vanuseklassis Reine Sauman. Esines hästi kihvtilt ja siis õpetas tantsu, mida olime ratastoolis juba tegelt õppinud. Tajusin õhus varjatud agressiivsust. Nojah, kuna polnud teada, et Reine tuleb, polnud "kahejalgsete" jaoks toole kaasas. Aga ikkagi. Saan aru Toomast, kes lihtsalt ei näinud,mis toimus. Aga ikkagi. Saan SÜDAMEST aru probleemist, et igasugune tantsuisu läheb ära, kui enda meelest "terve" publik vaatab sind veekalkvel silmadega. Aga siin elus on selline seaduspärasus, et saame muuta iseendid, ja siis SELLE KAUDU ka teisi inimesi, mitte vastupidi. Ja kui selline inimene tuleb meile esinema, ja meie võtame asja nii, et pole piisavalt "eri", siis on see pehmelt öeldes halb maitse.
loen, sest kodust kaugel on kodused inimesed kodu nägu. me ei ole Sinuga kunagi kohtunud. ja ega ei peagi. virtuaalne maailm on päriselt.
ja iga uus sisskanne Sinult on kui tere minu päeva. aitäh nende hetkede selle eest, Tiia!
Olen Ragne, mix ma loen... Sa oled üks minule tähtsatest inimestest, üks sõpradest. Mul on huvi teada, kuidas Sul läheb, jagada lugemise läbi Sinu rõõme ja kurbusi. Sinu blogi on hea lugeda, sest see annab endalegi jõudu edasi minna, kui on rasked hetked, sa oled nagu eeskuju.
Aitähh vastamast ! Janika, Sina oled VÄGA SUUR üllatus. Mina olen Sulle ikka mõelnud ja Kati käest küsinud, kuidas Sul läheb. Sullegi soovin kõige paremat.
Tervitus!Helenilt väike luuletus
Vahel on Õnne raskemgi kanda,kui kannatust. Nii et see ei puruneks ja ei purustaks. See nõuab hingelist jõudu.See nõuab sisemist selgust ja kindlust.
Blogi loen esimest korda aga raamat on juba mitu korda loetud.
mulle meeldib siin,mõnes öeldud mõttes või kirjeldatud tundes võib iseennast ära tunda.Inimesed on ju kõik põhiolemuselt ühesugused,igaüks vajab taevani tõusmiseks tuge,nagu roniroos!! Soovingi Sulle sisemist kindlust ja Armastust
:)
Postita kommentaar