Uurisin viinaravivõimalust - eks ikka papale... Sain ühe numbri, kust tuttav aastaid tagasi abi sai. Vastus oli rohkem kui ehmatav - inimene peab kõigepealt ISE tahtma, muidu ei saa midagi teha. Ja et kolm päeva tuleb kaine olla, muidu ravile ei saa. Ja seda kõike öeldi sissejuhatuseta.
Saan ju aru küll, et inimene peab tahtma. Aga mis ise tahtmisest me räägime, kui see konkreetne inimene joob peaaegu nonstop septembrikuust saadik, ja on aastaid sellises suletud ringis olnud...
OK, jah, tean, et olen öelnud, et ma enam ei jaksa ja ei taha. Aga-aga-aga... Ma ei suuda külm olla. Uurime edasi, lootus sureb viimasena.
4 kommentaari:
Mul on Sulle kahju öelda, kuid see mis Sulle telefoni teel öeldi, on tõsi.
Alkoholiravi ei saa teha sunniviisiliselt. Sunniviisiliselt saab panna inimese kainenema. See aga ei vähenda alkohooliku vajadust alkoholi järele.
Veelgi enam. Ka vabatahtlik (seejuures tasuline) ravi ei pruugi anda tulemust. Seepärast öeldaksegi, et alkohoolik on alkohoolik kuni surmani. Isegi, kui ta alkoholi ei tarbi.
Tean, mis räägin, sest olen 73. päev kaine.
Siin on ehk küsimus sõnastuses... AlkoholiRAVI jah ei saa ehk sunniviisiliselt teha, aga kle, kui inimene joob sõna otseses mõttes nonstop pool aastat järjest, siis ONGI ju küsimus kainenemises, st selles, et KUIDAGI tsükkel katkestada !
Mina oma sõbrale, kes on olnud paarkümmend aastat kaine, ja enne seda tema sõnade järgi viimane joodik, ei ütleks täna küll enam, et ta on alkohoolik... Solvaksin teda ja tema püüdlusi hingepõhjani - kuigi tean ise ka, et tilk alkoholi viiks ta suure tõenäosusega auku tagasi.Kas Sina sooviksid seda endale ?
Võitleme nii kangesti alkoholipoliitika, müügi kellaaegade, jne, vastu, et unustame INIMESED selle sees... Olen siit-sealt kuulnud, et välismaal kestab viinaravi paar aastat jutti... Aga meil paar päeva... MILLEST me siis räägime ?
Kahju, et ma ei saa aidata Sinu isa ja Sind ennast. Lisan siiski veel ühe kommentaari.
Suurim tõenäosus tsüklis inimese kainenemiseks on siis, kui ilmnevad selged nähud alkohooliku füüsilise või mentaalse tervise äkilisest halvenemisest, mis nõuaks vältimatut meditsiinilist sekkumist. Meie meditsiinisüsteem annab sellisel juhtumil abi, kuid ka siinkohal soovitan pöörduda tasulise abi poole.
Ka minule ei meeldi, kui mind nimetataks alkohoolikuks. Oluline, et alkohoolik ise teab, et ta seda on. Minu kunagised napsitamised muutusid tasapisi joomiseks ja edasi joominguteks. Siis 15 aastat karsklust ja leidsin, et võin hakata nagu normaalne inimene napsitama. See aga läks sujuvalt joomiseks ja...
Ning lõpuks küsimus, filosoofiliselt. Kas minul, Sinul, Sinu isal, kellel tahes, on õigust olla alkohoolik ilma, et keegi meid selles oma "abistamisega" segaks? Kui ma tahan teadlikult juua, et mitte kaineneda? Kui ma tõepoolest tahangi juua end surnuks?
Igal juhul meelekindlust Sulle, Tiia. Mulle on õeldud, et alkohooliku lähedane on raske olla. Ma usun seda.
Tead, mõistan Sind hästi! Alko teemal võiks lõputult vaielda...
Kuna kell on nii palju, siis kirjutan homme pikema loo...
Nõus :)
Postita kommentaar