teisipäev, jaanuar 29, 2008

Lootus jääb...

Nii.
Mul endal on päris hea tunne. Lihtsalt käis külas õpetaja Leho.
Leidsin, et Leho on ehk parem papa hingeelu pugeja. Tuleb samm - sammult jõuda inimeseni. Kirjutasin küll enne, et tuleb karmust. Ehk see ongi papale ehmatav karmus, et julge(si)n temale võõrale inimesele rääkida tema probleemist. Loomulikult papa kangestus, kui jõudsime ta tervise ja alkoholismi probleemidele. Kuni sinnamaale oli papa suhteliselt avali. Rääkisime minust ja mu maalimisestki, ja muust. Aga niikui jutt läks isiklikult talle - oli mees lukus.
Ei ole tal tervise probleeme. Kõik tervisehädad läksid korraga üle.
Ei ole tal alko probleeme. Vahest võtab õlut.
Siiski on mul hea tunne, et papa sai teada, kuidas mina ja keegi võõras inimene temast hoolime...
Muidugi, see on temale stressi tekkitanud, et ma lähen koguaeg kodunt ära ning ei helista koju. Seda ta luges ajakirjas (mammid toovad talle mõnikord ajakirju ning näitavad, mida lugeda), et tal on südamestress.
Ja kui ükskõikse näoga ta oli, kui mina püüdsin rääkida ikka ja ikka jälle, kuidas soovin talle head. Mõni hetk pistis peagi jälle aknast välja nagu poleks mind ega Lehot toas olemas. Jube tavaline olukord minu jaoks. Oleme aastaid, eilegi, nii rääkinud: mina räägin kõvasti ning papa kõõlub aknast välja. Ja siis nähvab ülbelt "JAH - JAH" kuulmata, mida mina räägin üldse. Täna aga vaikis.
Ma ei vaidlegi vastu, et tal polegi stress sellest kõigest. See elu, mis tal on olnud, tekitaks igale ühele depreka.

Hetkel papa aind vaikib.
Joob jällegi õlut.
See on tal siis "vahest"! Ööpäeval - vahest mõnel hetkel joob õlut - see on täpsem väljend öelda.

Mul on nüüd kergem astuda vajadusel järgmist, kui vaja on. Kuigi lootus peaks jääma, siiski ma ei suuda uskuda, et papa valiks teisi valikuid. Ta ju tänagi juba ei suuda õluta olla ja mõelda elu ja jumala üle...

Ma peaksin suuresti lootma ja uskuma ju.
Nii paha või hea tütar kui ma ka olen - kuid ma ütlen ausalt, mul ei ole suurt usku imesse, et papa jätab vabatahtlikult piiramatu joomise ... Vähemasti mitte see ei juhtu üle öö...

Kas mul jätkub kannatlikkus probleemiga silmitsi seisa kes teab kui kaua veel...

Kommentaare ei ole: