:)

Käisin vanal sõbral sünnipäeval.

Koju sõitsin kahekohalises autos. Laura autos. Nii väikeses autos ei ole ennem kunagi sõitnudki. Kartsime, et ei mahu... Mind üllatab ikka ja jälle see tõsi asi, et mina mahun igasse masina ära koos oma ratastooliga :) Mul pole veel ette juhtunud masinat, kuhu ma ei pääseks. Ma ei eputa. Mul on tõsiselt hea meel sellest. :)
Laura polnud mu uue näoga kodus veel käinud. Ta on mu üks esimestest isiklikest abistajatest. Suhtleme siiani sõbrannadena. Kui hea on sära silmades neil inimestel, kes hoolivad teineteisest ja kes tunnevad siiralt rõõmu üksteise saavutustest.
Omal ajal pani just Laura mind oma välimuse eest teistmoodi hoolitsema. Ta lihtsalt lükkas ümber minu eelarvamuse, et puudega naisele ei olegi ettenähtud jalgu raseerida... Laura keeldus minemast suvepäeval minuga välja, kui mul on miniseelik ja karvased sääred...
Vot, selline tore naiselik mäletus aasta lõppu. :)

Homme teeme kampaga midagi enneolematut :)