laupäev, detsember 29, 2007

363 päeva + 2 veel

Veel 2 päeva ja ongi taas ring täis.
Mul ei olegi lõppu tunnet. On edasimineku tunne. Sellel 2007. aastal sain turvatunde, et peaaegu mitte midagi pole lootusetu, tuleb vaid natukene uskuda päris võimatut näivat ja natunatukene riskida.
Hea aasta oli!
Ma loodan, et parim aasta on veel ees. Sest alati saab paremini minna ja teha.

Mis siis on olnud, mida meenutada ja millest edasi minna:

Suurim saavutus on Suu ja Jalaga Maalijate Ülemaailmsesse Ühingu stipendiaadiks pääsemine.Ma tõsimeeli ei uskunud seda. Võisin küll maalida enne, kui soomlased ühingust käisid mul külas, kuid mulle endale tundus, et ma ei oska üldse miskit värvidega veel teha. Suur oli rõõm, kui mais Ly helistas mulle ja ütles, et mind on võetud stipendiaadiks. Mul läksid põlved nõrgaks - istudeski on see võimalik - ja karjusin rõõmust JEEEESSSSS....
Jaanuaris küllap näete mu uut maali, mis on teise kõrgema tasemega...
Teine suurim saavutus on EI ja JAH koolitused. Koostöö Kaupoga. See projekti koostöö Kaupoga on mulle kohutavalt palju andnud. Eneseusku. See, mida kirjutas Kaupo paar päeva tagasi mulle, jääb mulle aastateks meelde ja tuletan ikka meelde, kui hakkab kaduma eneseusk ja kui kõik näeb mõttetu...
LEEPÜga möllamine on mulle õpetanud raamatupidamistki. Seda ka tänu Janale. Võin küll raamatupidamist, kuid raamatupidajaks ma ei hakka - ei ole minu ala.
Sain teistele anda endast tohutult. See on tähtsam , kui endasse saamine :)
40. sünnipäev - väga ilus.
Tagatoa remont.
Mul on hea tõdeda, et aasta tõi mulle mitmeid uusi ja noori isiklikke abistajaid. Ma ei sooviks kedagi esile tõsta, sest kõik nad on armsad ja head. Erika, Ragne, Helena, Jäppe, Luise...
Väga hea rõõm oli, kui Silver lisas mind MSN-i. Ega me tihti ja pikalt ei ole suhtlenud, kuid poiss käitub nii nagu peab selles vanuses. Hea meel on lastest... Kuigi mure ka on, suuremgi kui rõõm. Ei saa ju rõõmustada, kui mina kui ema ei tea, kuidas lastel tegelikult läheb. Usun, et mu lapsed elus saavad hakkama.
Tõdesin, et minus on naiselik nõrkus siiski alles. Oli moment, kus ma endamisi ei soovinud seda. Naiselikku nõrkuseta näis kergem. Näita tugevamana ja ligipäästmatuna, kalgina... Aga ei. Nüüd olen iseendale selgeks mõtelnud, et tundedki on vaja. Kas või salajasi, kuid siiraid...
Olen ju NAINE ainult, kes igatseb tõelist armastust!
Olen ise igatsusegiga.
Maksud said makstud. Läbi raskustega küll. Napilt. Raha on imelik leiutis maailmas - seda ei jätku kunagi piisavalt :P
Iga päev on olnud rõõmu ja muret.

Just praegu vist lahenes alumiste naabrite probleem, mis kestis siiani vahelduva eduga. Väga kurb. On ju aasta kaunim aeg. Kiirabi ja politsei olid kutsutud siia. Arvatavasti naabrite poolt. Siinkohal ma ei hakka kommenteerima, sest ei ole aru saanud, mis toimus... Igatahes üks naine viidi vist hullumaja - papa vaatas aknast... KOHUTAV.

2 kommentaari:

kukupai ütles ...

Alati on parim ees, aga tore, kui saab rõõmu tunda ka olnust. Ilusat aastalõppu Sulle!

Tiia ütles ...

:)

Sullegi head aasta lõppu! Loodame, et uusaasta toob meie kohtumisegi ;) :)