Mõtlesin ja pettusin ja siiski naudin

Mõtlesin, et oli mõnus mardipäev, mis kohe otsa saab... Eile olevat papal käinud 3 sandid käinud, olevat olnud hästi ettevalmistatud. Papa rääkis õhinaga.
Mina ise olin eileõhtul ju linnas. Nägime Helenaga linna peal vaid ühte mardi seltskonda ning kahetsesime, et meil komme polnud. (Mu käekotis on vaid ammust ajast üks KASEKESE batoon...)

Papa ON ÕNNEKS sedapuhku joomaperioodist üle saanud. Kohe hea vaadata inimest. Ja uhkeldades toetab mind ja jõulukaarte. Ma ju tean, et sügavas enda sees ta soovib mulle vaid head :)
Põletan täna küünlaid. Ostsin eile sidrunilõhnalisi teeküünlaid. Praegu on see aeg, kus valgust vaja.
Taaskord tõden - kui hea on omas kodus olla :) Hubane ja mugav :)

Ja siiski suutis mõnusa meeleolu rikkuda vana - vana semu. Ikka sellesama jõulukaartide kampaania pärast. Ei oodanud nagu semult selliseid arvamusi ega iseenda kaitsereaktsioone. Mis see siis muud oli, kui iseenda kaitsereaktsioon, kui ütlesin, miks sa kade oled, et saan töö eest stippi... Sain teada seda, mida ma varem ei teadnudki - papp st raha tuleb talle tööta, lillegi liigutamata :)
UPS!!!
Sedasi arvab puudega mees. Ratastoolis.
Ausalt öeldes, karjatasin kallikese taga nii, et papa hüppas. Mu silmad valgusid vett täis.
Kuhu jõuame niisuguse suhtumisega? Töösse? Rahasse? ISEENDASSE?
Tavaliselt ma sõpru ei blokeeri MSN-s. Praegu blokeeerisin semu mõneks ajaks. Et mina ise saaksin rahuneda. Vastasel juhul oleksin plahvatanud.
Püüdsin semule rahulikult selgitustööd teha. Mida rohkem selgitasin, et Suu ja Jalaga Maalijate Ülemaailmne Ühing EI kasuta mind ära, seda rohkem ta mind lihtsalt ei kuulanud. Ta nagu ei soovinudki kuulada.
Mõistan väga hästi, et meie ühiskond ei ole veel valmis puudega inimesi headele töökohtadele vastu võtma, kuid samas keegi ei keele kellelgi edasi püüelda paremuse poole... Ei ole mõtet kadekopsikud olla!!! :)