"Mis JABURDUS see on ???" plahvatas meie armas koolitaja Kaupo Suudlevate Tudengite laua taga, kui töökohtumise käigus talle rääkisime - HMNle jääb ette, et puudega inimene soovib "terveid" koolitada. Ja haaras kahe käega peast kinni. St see on siis nüüd Eestis ja mujalgi tuntud koolitaja eksperthinnang.
Täna oli meil niisiis uue-vana projekti "EI muutub JAAks" teemaline töökohtumine. Mille alguses kinkis põhikoolitaja meile Maarjaga mõlemale ilusa pika varrega krüsanteemi:) Kinkimise põhjus lihtne - et me ikkagi projekti läbi surusime. JUBE arnas ju:) Tegelikult mina isiklikult ei oleks uskunud, et läheme Kaupole nii korda... Loodan väga, et detsembris tuleb lahe ja samas väga asjalik koolitus, kus saab kätt proovida ka Maarja.
Käisin hambaarstil. Ikka oma vanas heas erakliinikus - Cardensis. Teen lõppudelõpuks uued hambaproteesid ära. Arst küsis ainult, kas haigekassa maksab. Naersin vastu, et mida veel. Neljakohalise arve - ahhahhaa. Kusjuures, mulle meeldis arsti suhtumine - kui oma, siis oma. Ei hakanud küsima, et mida võtame, või mida jätame. Ja veel üks asi, mida enda juures tähele panin. Istusin hambaarstitoolis, nagu vana rahu ise. Isegi suu ja huulte lihased olid enam-vähem normaalselt lõdvad. Oleks keegi mulle 15-20 a. tagasi öelnud, et nii saab olema, oleksin tal soovitanud pikalt minna:P Küllap see on see koht, et olen nii palju igal pool käinud-olnud rahva hulgas, et olen lihtsalt omaenda tõmblemisega (küll tahtmatute tõmblustega) sõbraks saanud. Ja neid lihtsalt polegi - või on nad nii hästi kontrolli all, et ei pane neid enam tähelegi. Veel üks põhjus, miks laia maailma minna - see kõik mõjub ka füüsiliselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar