Käes !

Sain täna ümbertegemiseks kätte oma pereteraapia kursuse lõputöö. Tuletan meelde, et kursus lõppes veebruari alguses... Ja siiamaani ajasin lõputööd taga. Imestasin täna pr. Järvele helistades, et kus ta saab mulle töö üle anda. St imestasin seda, et ta sai minust telefonis täiesti aru. Terve karsuse aja väitis, et ei saa minust aru... Võta või jäta - ehk ei oska enam naerda ega nutta. Ega ma eriti targemaks ei saanud, mida siis vaja ümber teha. Ainult need juhendis puuduvad punktid, mis ta e-mailiga saatis. Ainuke narr lugu on see, et mu klient on 9 kuuga väga palju elumuutusi üle elanud ja korda saatnud. Nii et mul tuleb kirjutada tööst muinaslugu - kehv muinaslugu, kusjuures. Kõnealuses perekonnas on vahepeal tõesti hästi palju muutunud, ja ma arvan, et paremuse poole. Tahan öelda, et viivitus kestis nii vastikult kaua, et nüüd on juba raske sedasama tööd parandama hakata - ehk siis peaks lausa uue tegema...