Möödusin kahest vanemast daamist. Raamatukogu kõrval. Harilikult mu silmad ei peatu möödujatel. Südames ei hakka miski kõvemini põksuma. Täna peatusid silmad ühel daamil, kes keeras pea kõrvale ning siis silmanurgast piilus mind. Mu südames käis SOE JÕNKS läbi. Ütlesin kõva selge häälega "Tere". Naeratasin.
Ta ei vastanud mulle.
Ei naeratanud vastu.
Ta oli mu ema.
Üle mitme aja nägin ema.
Taaskord olin nagu võõras...
Mõtlesin, et keeran tagasi ning hakkan rääkima :) Vahel niiii tahaksin just emale AITÄH öelda ilma, et peaksin hirmu tundma negatiivset reaktsioonist, et olen ise kõik rikkunud ja ela nüüd selliselt nagu tahtsin... Alati, kui püüdsin selgitada, et tegelikult on ju mul SEE PÄRIS ELU, MIS ELAN tänu normaalsele lapseea ajale...
Erika küsis, kes ta oli.
Vastates tundsin oma hääles kerget värinat.
Erikale nagu kõikidele mu abistajatele ei jõudnud kohale, et mu ema ei tereta mind. Võib - olla on siiski uskumatu see... Võib - olla on mu jutt, kui küsivad, kas linnas vahel ema ei näe, niivõrd ebatõenäoline, et olen justkui võõras emale, uskumatu.
Küllap mõeldakse, et valetan poole juurde.
Ma ei süüdista selles kedagi - SEE ON MINU JAOKSKI USKUMATU...
Mõnikord mõtlen isegi, et ehk näen tonti seal, kus seda ei olegi...
Kaubamaja ees kohtasin sõbranna ema, kes tuli patsutas mind õlale ja ütles paar kaunist sõna mu juuste kohtagi ning torises, miks ma küll mütsi ei kanna :)
Nüüd meenuvad taas ja taas mamma sõnad, et olen tema kõige edukam laps :) Mammale, kes on mu teine armas ema... :)
Ei emata ega mammata ei oleks mina see, kes täna olen :)
7 kommentaari:
Tere Tiia. Ma tean see küsimus läheb mul nüüd vale teema alla siin aga ma mäletan sa kunagi mainisid neid postkaarte mis nagu ma aru saan inimestele postkasti oannakse koos arvega. Arve summa 99.- Ma nimelt töötan postkontoris klienditeenindajana ja paljud inimesed on minu käest tulnud küsima, et kuidas käituda kui need kaardid postkasti tulevad. Just käis üks proua ja ütles, et tema ei tahaks maksta vaid hoopis need kaardid tagasi saata sest tema on aru saanud, et see raha läheb välismaalastest jala ja suuga maalijatele. Kas on nii? Ta ütles küll, et lihtsalt kaardid endale jättes jääks tal süda valutama. Ja veel, et oli mingi probleem olnud kellelgi, et arve number oli vale ja mis kõik veel. Palun sind, kas oskad mind veidi valgustada, et saaksin omakorda inimesi valgustada.
Ma väga vabandan, et ma nii vale teema alla postitasin. Suur kiiruga :(
Pole hullu! Ma saan iga päev selliseid küsimusi. Esiteks, minu teada kaarte tagasi ei ole võimalik saata. Kui saata, siis kirjastuse aadressil, mille saad www.sjkkirjastus.ee ja see on täiesti vale arusaamine, et raha läheb ainult välismaalastele. Mina ja Mella saame täpselt samuti iga kuu sellelt ühingult stippi. Ja veel - südamevaluks mina küll ei näe põhjust. Võtke seda kui head reklaami või kingitust. :)
Selge värk. Aitähh. Huvitav miks mulle neid keegi ei saada. Emale saadeti ja tema ootab nuud mingit viitenumbrit et ülekannet teha. Kellele neid saadetakse?
Viitenumber kirjuta palun selgitusesse - on tehniline probleem.
Sa võid omale tellida postkaarte http://www.sjkkirjastus.ee/?doc=10014 :)
Seekord saajad olid 40 - 80 a naised. Miks ja kuidas - ma ei tea :)
Aitähh Tiia abi eest ! Kallid !
:) kallid vastu
Postita kommentaar