:) ajasime täna Wilde kohvikus juttu Külliga. Üle 30 aasta :) Mõne aja tagant oleme tänaval ikka kohtunud ja vahetanud küsimusi "kuidas läheb" ja vastuseid "hästi, aga kiire on". Kuid eile juuksuris leppisime kokku, et võtame aja maha...
ARMAS oli täna istuda ja rääkida nagu poleks üldse vahele jäänud neid pikki aastaid.
Hästi - hästi armas on tõdeda, et mu lapsepõlve parimatel sõbrannadel ei ole ma ununenud. Kuid pisike seik on minu meelest see, et ega teisi Mäksa tüdrukuid eriti ei mäletada, kuigi mängisime kõik koos. Kõik mäletavad MIND :) kuid teisi... jah ei mäletada...
Mina mäletan kõiki. :)
Ma ei suuda ikka veel uskuda, et mina olen olnud lapsepõlves keskpunkt. Ja mitte sellepärast ainult, et olin teistsugune, vaid kõikidele sõbrannadele on meelde jäänud mu naermine ja mängimine... Tänagi tõdes Külli, et ta ei mäleta, et ta on mind aidanud nt riietamisel. :D Kas see on see, et minu aitamine on olnd juba lapsepõlves nii automaatne, et seda ei pandud tähele muude asjade kõrval...
Teeks õige lapsepõlvesõbrannade kokkutuleku :) :P See oleks ÄGE!
2 kommentaari:
:) Aga sa oled ju niiii päikeseline, et sind lihtsalt peab mäletama. Või paned blogisse oma paremad hetked?
:)Kindlasti kõige paremad ja halvemad hetked jätan kirjutamata... igaks juhuks ... ;)
Täh :) Vahetevahel tundub kiitmine väike liialdus... Olen mina ise vaid!
Postita kommentaar