:)

Mul oli üpris rõõmus päev. Papa küll sünnipäeva õhinaga õige pisut väsitas. Mõistan suurepäraselt - Merli oli vanaisa laps. Võib - olla seepärast ka, et papa nägi mu rasedust algusest peale... Tõsi, tookord oli ka sageli purjus ning tihti ta ei osanud oma emotsioone väga hästi väljendada. Tihtilugu kantseldas ta lapsi purjuspäi - siis tundsin hirmu. Võib - olla on Merli ainus, kelle ees oli/on papa tunderikkas. Ta ostis tüdrukule shokolaadi ja sünnipäevakaarti, küsides minult, kas ikka kõlbavad. Mul muutus süda päris hardaks... Kurb, et sünnipäevalaps ise ei tundnud vanaisa soojust...
Vanaisa jagas täna torti - oli uhkegi minu üle. Mul oli päris piinlik. Soovib nüüd, et hakkaksin tordimeistriks. :)
Miks mitte olla kunstnik köögis ;):P Tordikreemidega saab ju pilte joonistada :) :) :)

Kaljo Kiiska enam ei ole. See on harjumatu mõte...